Ühiskonnaõpetus

Valmiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid. Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele.
Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. Tänu arvutite ja interneti kasutamisele selguvad valimistulemused täna palju kiiremini kui kümmekond aastat tagasi. Kui varem kulus sellele päevi või koguni nädal siis nüüd on valimiste mitteametlikud tulemused teada juba 3-4 tundi pärast jaoskondade sulgemist. Ametlikud tulemused saadakse siis, kui on läbi vaadatud ka kõik laekunud apellatsioonid või on möödunud nende esitamise tähtaeg.
Raha kasvav tähtsus valimiskampaanias sunnib riiki erakondade kulusid tähelepanelikult kontrollima.
Klassikuuluvus oli Euroopa hääletusmustris otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Selle ajani hääletas töölisklass valdavalt vasakparteide, jõukam kesk- ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga.
Massimeedia mõju osas pole teadlased veel kindlale seisukohale jõudnud. Ühed usuvad, et telesaated, ajaleheartiklid ja reklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu ning panevad hääletama. Teised väidavad, et meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja ''poriga loopimine'' tõukavad valijad hoopis poliitikast eemale.
Otsuse tegemise hetk on seotud nii gruppikuuluvuse kui massimeedia tegevusega.
Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist, mis tähendab, et valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Pikemaajalist tähtsust omab mitte ühele või teisele kandidaadile antud toetus, vaid hääletamas käinud inimeste osakaal ning selle muutumine aastate lõikes.
Ajalooliselt kujunesid parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.
Valimised on tänapäevalgi erakondade tegevuses väga tähtsal kohal, kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasematest olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Sellest tulenevalt omandab valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping teinekord suuremagi tähtsuse kui ideoloogiline programm.
Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond.
Paremparteide hulka kuuluvad näiteks Reformierakond, Isamaaliit, Rahvaliit.
Kategooriakaitse grupid on niisugused organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, jne) huve. Kategooriakaitse grupid huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest.
Edendamisgrupid on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Nende liikmeskond võib kiiresti muutuda, samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele.
Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Näiteks kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid ja massiaktsioone. Selline tegutsemisviis iseloomustab eeskätt edendamisgruppe.
Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majanduala eliiti.
Uued sotsiaalsed liikumised omavad järgmisi tunnusjooni
*nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid
*nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti
*nad eelistavad otseseid aktsiooni, mitte lobismi
*nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega
Vaimsed väärtused ja tõekspidamised aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identiteeti. See omakorda vormib kultuuri ja leiab kultuurimärkides ka oma väljenduse. Tegelikult pole asi üldsegi mitte kultuuri puudumises, vaid kultuuride erinevustes. See, mis meil on taunitav või sündsusetu, võib mõnes teises riigis või teisel ajastul olla üldtunnustatud norm.
Poliitiline võim vajab edukaks toimimiseks psühholoogilist tuge, selleks toeks on poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinug käitumismallide kompleks.
Poliitiline kultuur
*kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul
*on omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikutele indiviididele
*on jäik poliitiliste muutuste suhtes
*suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral

Sammhaaval uue sõjani

Kõigepealt varises kokku Versailles süsteem. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ja asusu uuesti looma lennuväge ning sõjaväelaevastikku, mis seni oli kelatud. Samal aastal otsustas Saarimaa elanikkond referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga.1936. aasta märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarma lepingu täitmisest, see andis märku kavast asuda revideerima Euroopa riikide piire.
Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat.
Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispoliitika.
Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 1938-1939 aastal toimusid NSV Liidu ja Jaapani vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid Nõukogude poole võiduga.
1936. aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuolu juhiks kujunes Fransisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt välhendas 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse.
1. aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur.
13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed Austriasse ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmist, mis sai tuntuks kui anšluss. Selle kinnitamiseks korraldati 4. aprillil 1938 Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele.
Septembris 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel.
Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt segutses selle suunas Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedima, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse.
Hitler võttis Müncheni kokkulepet kui märki lääne nõrkusest. 23. märtsil 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse (Memel). 14. märtsil 1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia.
Hitler pidas demokraatlike riike liiga nõrgaks ega eeldanud, et nad söendavad talle vastu astuda. See oli viga. 31. märtsil 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga, lootes ka teda Saksamaa-vastasesse liitu kaasata.
Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks uut maailmasõda, mistõttu nimetas ta Hitlerit ''revolutsiooni jäälõhkujaks''.
23. augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi ajalukku läinud kui Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Salajases lisaprotokollis jagasid diktaatorid omavahel Ida-Euroopa.

Ühiskonna sidusus (ühiskond, riik, võim, sotsiaalne tõrjutus, peamised ideoloogiad)

Ühiskond

Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit:
*esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused)
*teine ehk erasektor (eraettevõtted)
*kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused)
Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime, kuid elujõuetuks võib osutuda ka erinevusi liigselt rõhutav ühiskond.
Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.

Riik

Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke.
Riigi tunnused:
*Riik on alati seotud võimu teostamisega.
Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
*Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad.
*Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
*Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
Riigi institutsioonid:
*kohus (seadusandlik järelvalve institutsioon)
*seadusandlik ja täidesaatev võim
*keskpank
*järelvalve institutsioonid (riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed)
Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutlustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadav tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.

Riigivõim

Saksa sotsioloog Max Weber on määratlenud võimu kui Võimusuhete eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas inimese või grupi suutlikkust mjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimusuhete eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud.
Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised-oskuded) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega).
Riigivõimu komponendid:
*spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud)
*inimesed, kes on koolitatud valitsusülesannete täitmiseks (riigibürokraatia)
*kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel.

Sotsiaalne tõrjutus

Seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus.
Põhjused ja parandamisviisid:
*töötus - parandamiseks on programmid, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada tööotsijate konkurentsivõimet, mõjutada tööandjaid, et nad oleksid huvitatud töötajate koolitamisest ning väiksema jõudlusega inimeste töölevõtmisest.
*erivajadus või kuulumine vähemuse rühma - parandamiseks peab meestele ja naistele maksma samaväärse töö eest võrdset palka, riigi põliselanikest töötajat tuleb kohelda samaväärselt kui immigranttöölisi, jne.
*piirkondlikud tulu- nin infrastruktuuri erisused - parandamiseks on riiklikud toetusprogrammid äärealade parandamiseks.

Peamised ideoloogiad

Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust.
Parempoolne liberaalne režiim pooldab madalaid ja võrdelisi makse või nõrgalt astmelisi makse. Liberaalne heaolumudel pakub toetust vaid vaestele ja pensionieas inimestele. Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. Heaolu eest vastutab igaüks ise. Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik.
Konservatism on liberalismi vastand. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rashuvslusele ja kristlikule moraalile.
Heaolumudel orienteerub töötavatele inimestele kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Sotsiaaltoetuste suurus sõltub töötaja maksude suurusest sotsiaalkindlustusele. Heaolu eest vastutab inimene ise. Peremudeline eelistatakse vanamoodsat suhtumist, kus naises nähakse pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul.
Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.
Heaolumudel on orienteeritud kõigile olenemata sotsiaalsest staatusest. Sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud olenemata sissetulekust. Kõrged riiklikud maksed on selleks, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensioniteks, abirahadeks ja lastetoetusteks.

Kultuurilugu

Renessanss

Piibel jaguneb kaheks - Vana ja Uus Testament. Vana Testament on juudi piibel. Algab Genesisega ehk maailma loomisega.

*Renessanss algas maadeavastustega, mis muutsid maailma inimesele avaramaks ja kummutasid keskaegseid arusaamu.
Kolumbus - avastas Ameerika
Vasco da Gama - avastas India meretee
Americo Vespucci - Ameerika
F. Magalhaes - tõestas ümbermaailmareisiga, et maakera on ümmargune.
*maadeavastused käivitasid koloniseerimise võidujooksu ja sõjad kolooniate pärast.
*Algas reformatsioon (16. saj), mis viis läänerooma katoliku kiriku lõhenemise ja sellega kaasneva verise võitluseni (vastureformatsioon ja ususõjad)
*Kultuuris, teaduses ja kunstis toimusid muudatused. Johann Gutenberg avastas trükikunsti, ladina keele kõrval tulid kasutusele paljud teised keeled, tekkis tõlkekirjandus, levis lugemis- ja kirjaoskus.
*Renessanssi ajal oli kolm kuulsaimat kirjanikku Itaalias : Petrarca (''Secretum'' ; ''Järeltulijatele''), Boccaccio (''Dekameron'') ja Dante (''Jumalik komöödia''). Kõik olid pärit Firenzest.
*15. sajandi algul puudus ühtne Itaalia, lisaks territoriaalsele killustatusele oli Itaalia jagunenud ilmaliku (keisrid) ja võimu (paavst) vahel.
*Põhja-Itaalia rikkad linnad olid suhteliselt autonoomsed. Kaks rikkaimat linna olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust.
*Maailmavaateks kujunes humanism - isiksuse vaba areng. Inimese hindamise kriteeriumiks kujunesid inimese isiklikud omadused.
*muutused toimusid ka moraalis: keskaegsete rüütliromaanide nn õigete vahendite valimise ideoloogia asendus renessanssi põhimõtte ''eesmärk pühendab abinõu''
*uue ideoloogia kangelaseks kujunes Taavet, kelle võit koljati üle polnud eriti rüütellik.
*renessanss
14. sajand - eelrenessanss
15. sajand - vararenessanss
16. sajand - kõrgrenessanss
*Itaalia linnades tegutses 15. sajandil tuhandeid kunstnikke, uutmoodi maalikunsti arenemise keskuseks kujunes Firenze
*levis peamiselt freskotehnika. Neid loodi kirikute jaoks.
*15. sajandi teisel poolel tulid kasutusele õlivärvid (Madalmaadest)
*tsentraalperspektiiv (15. sajandi keskel) - valguse ja varjude suunamisega luuakse ruumilisuse kujutlus.

*kunstielu hakkas ikka rohkem koonduma Roomasse. 16. sajandi alguses kujunes Roomast tähtsaim kultuurielu keskus.
*16. sajandi alguse kunsti nimetatakse kõrgrenessanssiks. See pole vararenessanssi tipp, pigem uute eesmärkide ja rõhuasetustega kunst.
*kunstnikke hakati vastandama nn tavaliste inimestega.
*kui keskaegse mentaliteedi järgi oli vaid jumal looja, siis nüüd hakati loojateks pidama ka geniaalseid kunstnikke.
*ühiskonna selline arusaam sünnitas kunstnikke individualismi, auahnust ja eneseteostuse tahet.

*manerism on Itaaliast alguse saanud kõrgrenessanssi ja baroki vaheline kunstisuund, mis eksisteeris umbes 1520-1600.
Manerism avaldus nii maalikunstis, skulptuuris kui arhitektuuris.
Manerism levis ka Hispaaniasse ja Madalmaadesse (Madalmaades tunti manerismi romanismina)
*manerism oli renessanssist erinevate taotlustega ja teises poliitilises situatsioonis sündinud kunst.
*manerismi iseloomustavad:
-renessanssi ilmalikkus, selgus ja harmoonia on asendatud müstika, rafineerituse ja kunstlike effektidega.
-maalikunstis on iseloomulikud väänlevad, üksteise haardes olevad ja üksteisega põimunud inimkehad.
-kehad peaga võrreldes proportsioonidest väljas.
-peenutsev ilustamine ja elegantsuse taotlemine.

Sandro Boticelli (u. 1445-1510)

*Firenze 15. sajandi teise poole tuntuim kunstnik
*oli Medicite soosik, liikus nende õukonnas
*suhtles kõrgharitlastega, huvitus antiigist
*maalidel näivad kujutatud isikud lendlevat, ruumilisus pole talle oluline
* "Kevad"
"Veenuse sünd"
"Kristuse leinamine"
*loomingu lõpp-perioodil saab valdavaks kristlus


Leonardo da Vinci (1452-1519)

*tegutses Firenzes, Milanos ja Roomas
*elu kaks viimast aastat Prantsusmaal.
*töötas Milano hertsogi sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana. Palju tehnilisi visandeid säilinud.
*Tegeles maalikunsti, skulpuuri ja arhitektina. Oli andekas insener.
*kasutas Sfumaatot (ähmaselt, häguselt) - pehmed värvus- ning sujuvad valguse ja varjuüleminekud.
*"Madonna kaljukoopas" - peetakse esimeseks kõrgrenessanssi maaliks
"Püha õhtusöömaaeg" - mõõtmetelt suurim


Tizian (Tizian Vecellio) (... - 1576)

*"Maarja taeva minek"
"Kristuse ristimine"
"Urbino Venus"
"Karl V portree"


Raffael (Rafaello Santi) (1483-1520)

*tegutses Firenzes ja Roomas (Vatikanis). Tuntud on Raffaeli (ma)donnapildid,
*Maalidel on kompositsioon sümmeetriline või kolmnurkne (keskel kõrgem figuur)
*Detailidesse eriti ei süvene.
*Raffaelil oli palju jäljendajaid.
*"Madonna Tempi"
"Madonna della Tenda"
"Ateena kool"

Ühiskonnaõpetus (Kt. Nüüdisühiskond)

1. Nüüdisühiskond ja selle tunnusjooned - tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine.

2. Heaoluriik, selle tunnused -riik, mis sekkub turumajandusse ning tuluda jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.

3. Heaoluühiskond - ma jõuan selleni.

4. Siirdeühiskond, algus ja lõpp - periood mil üks valitsemiskord vaheldub teisega. Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, lõppu on raske määratleda.

5. Freedom House'i indeks - riigid jaotatakse kolme gruppi - vabad, osaliselt vabad ja mittevabad ehk mittedemokraatlikud riigid.

6. Demokraatia - valitsusvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim-ja kodanikuõiguste austamine.

7. Demokraatia tunnused:
1) kodanikuvabaduste tunnustamine
2) vabad ausad valimised kus on konkurents
3) seaduse ees on kõik võrdsed.

8.Teadmusühiskond, tunnused - kõrgelt arenenud ühiskonnatüüp kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi.

9. Postindustriaalühiskond, tunnused - tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, tehnoloogiline massikultuur.

10. Polüarhia - kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.

11. Leibkond - majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed.

12. Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis kui võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas.
Valitsuse efektiivsus näitab kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada sotsiaalsete gruppide põhihuvisid.

Ökosüsteem

Ökoloogiline amplituut - ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Teatud tunnuste vahemik, kus organism suudab eksisteerida.

Sümbioos - vastastikku kasulik kooselu.
a) endosümbioos - absoluutne, väga hea kooseluvorm ja kumbki osapool teineteiseta hukkuks. Nt. samblik.
b) ektosümbioos - nähtus, kus kahekesi on parem, aga saab ka üksi hakkama. Nt. ninasarvikud ja väikesed laululinnud.

Kommensialism - kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne. Nt. kuusk ja kuuseriisikas.

Herbivooria - kindla taime ja sellest toituva liigi kooselu. Nt. panda ja bambus, koaala ja eukalüpt.

Omnivooria - ''kõige'' söömine ehk nii taimne kui loomne toit, vastavalt vajadusele. Nt. karu, inimene, kalad.

Ökoloogilise püramiidi reegel - iga järgnev aste moodustab eelnevast 10%.

Kasvav populatsioon - juurdekasv ületab suremuse. Nt. arengumaad.

Kahanev populatsioon - suremus ületab juurdekasvu. Nt. mägigorillad, liivlased.

Stabiilne populatsioon - sündimus võrdub suremusega. Nt. Norra, Rootsi.

Üliharva kujuneb ökosüsteemis tasakaal, mille tagajärjel liigiline koosseis ja biomass ei muutu.

Esimene Maailmasõda (põhjused, ajend, Schlieffeni plaan, Saksamaa langus ja Versailles' rahuleping, Vene kodusõda, Bresti rahu)

Põhjused

Maailmasõja peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa.
Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt.
Sõda romantiseeriti. 20. sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus inimesi, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid.
Rahvusvaheliste kriise reguleerivate institutsioonid puudumine. Maailmas polnud 1914. aastal organisatsioone mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi.
Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane.

Ajend

Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõja puhkemiseni. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtud ja Saksamaa kuulutas 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.

Schlieffeni plaan

Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida-Preisimaa sisemesse taanduma.

Saksamaa langus. Versailles' rahuleping.

1918. aasta juuli lõpuks olid sakslastel läänerindel jõud otsas. Seda nähes asusid lääneliitlased vastupealetungile, kasutades oma kasvavat tehnilist ülekaalu. 8. augustil 1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tankti toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi. Septembris pidi Saksa väejuhatus tunnistama, et Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29. septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi.
18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaaga kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles' rahuleping, mis kirjutati alla Versailles' lossi peeglisaalis 28. juunil. 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tšehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist, sealhulgas mitmest sakslastega asustatud piirkonnast. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväga ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitati võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone. Et Saksamaa täidaks Versailles' lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks.

Vene kodusõda

Kodusõda Venemaal oli tegelikult alanud juba 1917. aasta lõpul, mil paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunitslikke võimumehi tunnustamast. Esialgu õnnestus enamlastel vastuhakud maha suruda, kuid 1918. aasta kevadel puhkes kodusõda uue hooga. Mitmel pool tekkisid ''valged'' valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli ''ühtse ja jagamatu'' Venemaa taastamine.
Vene kodusõda oli julm. 1918. aasta sügisel kuulutasid enamlased avalikult välja punase terrori, mida nad tegelikult olid teostanud võimuletulekust alates. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid, tapmised sagenesid. 1918. aasta juulis mõrvati Jekaterinburgis keiser Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee (Tšekaa) eesotsas Felix Dzeržinskiga. Kuid ka valge terror ei jäänud punasest maha. Kokku hukkus Vene kodusõjas erinevatel andmetel 8-12 miljonit inimest. Enamlaste edu võtmeks oli tõik, et neil õnnestus Punaarmee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks, seda võib pidada suuresti Lev Trotski saavutuseks. Rakendati sõjaväekommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Talurahva jaoks võrdus nende tegevus röövimisega. 1920. aasta lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar, kus oli võimul admiral Peter von Wrangel. 1920. aasta lõpul hõivas Punaarmee ägedate lahingutega kogu poolsaare; Wrangelil õnnestus suurem osa oma vägedest siiski evakueerida. Kuigi partisanisõda enamlaste vastu jätkus veel aastaid, oli kodusõda 1922. aastaga lõppenud. Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil.

Bresti rahu

1917. aasta novembris pöördusid enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu ning alustada rahuläbirääkimisi. Need toimusid Brest-Litovski kindluslinnas. Sakslaste esitatud tingimused olid rängad, muuhulgas nägid need ette Poola ja Ukraina eraldamist Venemaast. Enamlased lootsid läbirääkimisi venitada seni, kuni Saksamaal puhkeb kommunistlik revolutsioon. Lõpuks kaotasid sakslased kannatuse ning alustasid 17. veebruaril 1918 uuesti sõjategevust. Paanikasse sattunud enamlased saatsid uuesti delegatsiooni Brest-Litovskisse, nõustudes nüüd kõigi sakslaste tingimustega. 3. märtsil. 1918 sõlmitud Bresti rahuga loovutati sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. Paljud pidasid Bresti rahulepingut reetmiseks. Venemaa väljumine sõjast oli raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale.

Ühiskonnaõpetus (tööstusühiskond, postindustriaalneühiskond, infoühiskond, heaoluühiskond, demokraatia, ühiskonna jätkusuutlikkus)

Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.

Tööstusühiskond (19.saj)

Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine.
Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle.
Tööstuspööre ja ülemine kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Täpsemalt muutusid tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarhvastiku suhtarv, leibkonnamudelid.

Postindustriaalühiskond (20. saj lõpp)

20. sajandi viimasel veerandil hakkas kujunema uus ühiskonnatüüp - postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus kasvast kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel.
Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajas tööjõuks haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse.

Infoühiskond

Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutusid olulisemaks.
Seda tüüpi ühiskonda kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse nimetatakse teadmusühiskonnaks.

Heaoluriik

Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majanduse ja tulude jaotamisse.
Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigifunktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust.
Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega.
Healoriigil on kaks põhilist tunnust. Esimene avaldub nimetuses ülekandeühiskond, mida heaoluriigi kohta ka vahel kasutatakse. Ressursside ülekandmine on sedalaadi ühiskonnale omane. Teiseks annab heaoluriigist tunnistust asjaolu, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.

Demokraatia

Kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, kus veel 1980. aastate lõpul oli ülekaalus autoritaarsed režiimid.
Demokraatia levik on olnud 20. sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus.
Lähimate aastakümnete tõenäoseks põhitrendiks kujuneb demokraatia kindlustumine, mitte aga levimine.
Seda perioodi mille jooksul üks valitsemiskord vaheldub teisega tuntakse kui ülemineku ehk siirdeperioodi. See algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Selle võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja -suhetes.
Demokraatia on valitsemiskord mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused.
Demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Samas on valimised ainult üks demokraatia tunnus.
Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid:
*kodanikuvabaduse tunnustamine
*õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
*võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
*kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
*vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, miks pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks.
*vähemuste õigustega arvestamine
*tsiviilkontroll sõjarelvade üle
Nende tunnuste ellurakendmunie eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu. Alles siis kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud.

Jätkusuutlikkus

Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt.
Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas.
Viimastel aastatel on sotsiaalteadlased kasutusele võtnud mõiste hea valitsemine. Lisaks legitiimsusele peab niisugune valitsemine olema efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav.
Valitsemise efektiivsus näitab kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid.
Arenenud riikidele on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb.
Sama oluline kui rahvaarv on ka rahvastiku kvaliteet - inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda.

Bioloogia (Mutatsioonid, Mittepärilik muutlikus, Bioloogia ja meditsiin)

Mutatsioonid

Mutatsioonid on kromosoomide ja DNA-ga toimunud muutused. Võivad olla pärilikud või mittepärilikud, vastavalt toimumiskohale. Pärilik mutatsioon leiab aset sugurakkudes ja kanduvad edasi järglastele, nt. downi sündroom. Mittepärilikud mutatsioonid toimuvad kõikides ülejäänud rakkudes. Somaatiline mutatsioon ei kandu edasi järglastele ning kestab kandja elu lõpuni.
Ulatuse alusel jagunevad mutatsioonid kolmeks:
1) geen e. punktmutatsioon - väga sagedane, kuid ei avaldu fenotüübis e. välimuses.
2) kromosoommutatsioon - muutunud on suurem piirkond kromosoomis, muutunud on pool DNA-st. Avaldub alati fenotüübis ja toob kaasa mingi haigusena.
a) deletsioon - mingi lõigu kadumine.
*joonis*
b) duplikatsioon - mingi lõigu kahekordistumine
*joonis*
c) inversioon - nukleotiidid vahetavad kohad mingis kromosoomis
*joonis*
d) translokatsioon - mõni nukleotiid liigub naaberkromosoomi või mõnda teise õlga
*joonis*
3) genoommutatsioon - muutub kromosoomide arv. Sageli hukutab või toob kaasa väärarengu. Nt. downi sündroom (47 kromosoomi), klinefelteri sündroom (esineb vaid meestel).
Mutageenid on mutatsioonide põhjustajad. Nt. radioaktiivne kiirgus.

Mittepärilik muutlikus

Iga tunnuse kohta on oma kindel reaktsiooni norm, mis näitab neid piire milles vastav tunnus kõigub e. varieerub.
Tunnused võivad olla kas paindlikud või jäigad, vastavalt reaktsiooni normile. Jäigad tunnused on kitsa reaktsiooni normiga, paindlikud tunnused laia reaktsiooni normiga. Jäigad tunnused: nahavärv, silmavärv, sõrmede kuju ja pikkus. Paindlikud tunnused: kehakaal, piima rasvaprotsent.
Variatsioonikõver näitab teatud tunnuse sagedust juhusliku valiku kaudu.

Bioloogia ja meditsiin

Haigused jagunevad pärilikkuse alusel kolmeks.
1) mittepärilikud haigused
a) nakkushaigused - gripp, ''täppidega'' haigused, tuberkoloos...
b) külmetushaigused - nohu, köha, bronhiit, kopsupõletik, angiin...
c) traumad - luumurrud, hambapõletikud, armid, peapõrutused...
2) pärilikud haigused - põhjuseks sugurakus toimunud mutatsioon või mõni retsessiivne geen. Nt. downi sündroom, ''happy puppet''
3) päriliku eelsoodumusega haigused - on toimunud mingi muutus sugurakus, kuid selle avaldumine sõltub eluviisist või keskkonnast. Nt. alkoholism, fenüülgetonoomia (piima valgu talumatus, kuni u. 8 eluaastani)

Geograafia (põllumajandus, kalandus, metsad, energiamajandus)

PÕLLUMAJANDUS

*Kapitali puudumine takistab põllumajanduse arengut, piisava kapitaliga saab paremaks arendada.
*Tööjõu kvaliteet ja traditsioonid (põllumehe austamine/alandamine)
*Valitsuse poliitika kas soodustab või takistab põllumajandust (riigi majanduspoliitika, toetused, tollimaksud)
*Põllumajandus jaguneb intensiivsuse alusel ekstensiivne (suurema maalapi pealt vähem saaki, Lõuna riigid) ja intensiivseks (kapitali rohkem, tööjõudu pole vaja, masinad, Põhja riigid).
*Veisekasvatus - kolmandik maailma veistest on võrdselt Aasias (India) ja Ameerikas (Brasiilia).
*Lambakasvatus - pool maailma lambaist on Austraalias ja Uus - Meremaal.
*Seakasvatus - liides on Hiina, ka Euroopas.
*Linnukasvatus - neid kasvatatakse kõikides riikides, suuremad tootjad on Hiina, USA ja Jaapan.
*Piimakari - Euroopas (Šveits, Holland, Prantsusmaa).
*Kaamel - oliline Aafrikas ja Aasias poolkõrbetes.
*Põhjapõde - Tundrates, Aasia ja Ameerika mägised alad.
*Kõige tervamad on probleemid Aafrikas, Lõuna - Ameerikas, Andides. Põhja riikides ületoitumus, Lõunas alatoitumus. Põldude rajamisega rikutakse olemasolev ökosüsteem (muldade degratsioon). Ülekarjatamine viib kõrbestumiseni, monokultuuride kasvatamine muudab mulla viljatuks.
*Põllumajanduse osatähtsus riigi SKT-s on suurem Afganistanis, Andides ja Myanmaris. Väiksem on Austraalias, Prantsusmaal ja Eestis.
*Nii Taani kui Šveitsi kliima on sobilik heaks põllumajanduseks (soojad temperatuurid, keskmine aastane sademete hulk 500 - 1000 mm). Taanis mõjutavad mullad ja pinnamood rohkem põllumajandust, sest see asub Läänemere ääres. Kõik on soojem ja niiskem. Šveitsis on veidi karmimad tingimused (mäestikune ala).
*Põlluharimiseks ebasoodsad või täiesti sobimatud alad: polaaralad, kõrbed, kõrgmäestikud, tundrad, vihmametsad, poolkõrbed.
*Arktiline kliima - pikk talv, aasta läbi temp. alla 0 kraadi, polaarää ja polaarpäev. Igasugune põllumajandus on võimatu.
Lähisarktiline kliima - lühike suvi, pikk talv, vähe sademeid. Kasvatatakse põhjapõtru ja otra.
Parasvööde - neli aastaaega, temp. amplituud suur, sademeid piisavalt. Mandriline osa - mais, nisu, päevalill, sojauba, veised. Mereline osa - rukis, kaer, oder, kartul, nisu, suhkrupeet.
Lähistroopiline vööde - õhutemp. kõrge, suvi kuiv, talv niiske, mussoonkliima. Põllumaa sõltub sademete jaotumisest - oliivipuud, tsitrused, viinamarjad.
Troopika vööde - kuum ja kuiv, oaasid. Datlipalm, kohvipuu, suhkruroog, arbuus. Rändkarjakasvatus - kitsed, lambad, põdrad.
Lähisekvatoriaalne vööde - temp. läbi aasra, suvi niiske, talv kuiv. Hirss, maapähklid, riis.
Ekvatoriaalne vööde - aasta läbi kuum ja niiske. Kakao, kautšuk, kohvipuu, õlipalmid, kookospalm.

METSAD

*Maakera maismaast on metsaga kaetud 30,3% (alla 4 milj. ha)
*Parasvöötme okasmetsad - aeglase kasvulised, vähe puuliike, kuid enamus kasutatav puit. Peamine osa tarbepuidust. Kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg.
Parasvöötme sega- ja lehtmetsad - aastane juurdekasv lehtmetsades 5-10 kuupm/ha, segametsades 2-5 kuupm/ha. Pindala oluliselt vähenenud, oluliselt kõvat lehtpuud (mööbel). Kask, tamm, pöök, vaher.
Lähistroopilised metsad - niisked merelistematel aladel. Okaspuud ja kõvad leht- ja väärispuud. Kuivad Vahemeremaad, USA, Austraalia. Vähe säilinud. Lehtpuud, loorber, küpress.
Ekvatoriaalsed vihmametsad - enamasti väheväärtuslik puit, kuid sealhulgas üksikud väärispuud (valikraie).
*Põhja riikides on tööndusliku puidu osatähtsus üle 80%., Lõuna riikides vaid 20%.
*Lõuna riikides ületab raie juurdekasvu. Põhja riikides eksporditakse töötlemata puitu.

KALANDUS

*Kalandus seondub eelkõige maailmamerega, mis on hindamatu bioloogiliste, mineraalsete ja energeetiliste ressursside allikas. Maailmamerd kasutatakse transpordiks.
*Akvakultuur on kalade jt. mereandide kasvatus nii meres kui mageveekogudes. Selle kasutamine on viimasel ajal aina kasvanud.
*Maailmameri ja siseveekogud on kalanduses tähtsaimad ressursidallikad.
*Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust.
*Kalarikkad piirkonnad on lähispolaarse ja parasvöötme rannikumered. Soojad hoovused, toitaineid.

ENERGIAMAJANDUS

*Energia hankimine, töötlemine (elekter, mootori- ja ahjukütus), kättetoimetamine.
*Hankimine - nafta ja maagaasi ammutamine ja töötlemine. Tahkete kütuste (söe, turba, uraanimaagi) kaevandamine ja rikastamine. Geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne.
Töötlemine - elektrijaamad, naftatöötlemistehased. Uue tehnoloogia väljatöötamine, uue tööjõu koolitamine.
Toimetamine tarbijatele - kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad, elektriliinide hooldamine.
*Energiamajandusest olenevad kõik teised mahandusharud.
*Energiamajandus määrab teiste majandusharude arengu.
*Energiamajandus määrab teiste majandusharude tootmise ja tarbimise hinnad.
*Agraarühiskond - soojusenergiat saadi taime või looma jäänuste põletamisel.
Tuuleenergia - tuulikud ja vesiveskid.
*Tööstuse areng viis suurenenud energia nõudmisele, see viis metsade halastamatule raiele. Võeti kasutusele kivisüsi.
*Kivisüsi ja aurumasin panid aluse iseseisvale energiamajandusele.
*Suur töösturevolutsioon.
*Elektri kasutuselevõtt 19. sajandil.
*Energiamajandus.
*Uued tootmistehnoloogiad.
*20. sajandil sisepõlemismootor, nafta ulatuslik kasutamine.
*Torujuhtmed ja tankerid.