PÕLLUMAJANDUS
*Kapitali puudumine takistab põllumajanduse arengut, piisava kapitaliga saab paremaks arendada.
*Tööjõu kvaliteet ja traditsioonid (põllumehe austamine/alandamine)
*Valitsuse poliitika kas soodustab või takistab põllumajandust (riigi majanduspoliitika, toetused, tollimaksud)
*Põllumajandus jaguneb intensiivsuse alusel ekstensiivne (suurema maalapi pealt vähem saaki, Lõuna riigid) ja intensiivseks (kapitali rohkem, tööjõudu pole vaja, masinad, Põhja riigid).
*Veisekasvatus - kolmandik maailma veistest on võrdselt Aasias (India) ja Ameerikas (Brasiilia).
*Lambakasvatus - pool maailma lambaist on Austraalias ja Uus - Meremaal.
*Seakasvatus - liides on Hiina, ka Euroopas.
*Linnukasvatus - neid kasvatatakse kõikides riikides, suuremad tootjad on Hiina, USA ja Jaapan.
*Piimakari - Euroopas (Šveits, Holland, Prantsusmaa).
*Kaamel - oliline Aafrikas ja Aasias poolkõrbetes.
*Põhjapõde - Tundrates, Aasia ja Ameerika mägised alad.
*Kõige tervamad on probleemid Aafrikas, Lõuna - Ameerikas, Andides. Põhja riikides ületoitumus, Lõunas alatoitumus. Põldude rajamisega rikutakse olemasolev ökosüsteem (muldade degratsioon). Ülekarjatamine viib kõrbestumiseni, monokultuuride kasvatamine muudab mulla viljatuks.
*Põllumajanduse osatähtsus riigi SKT-s on suurem Afganistanis, Andides ja Myanmaris. Väiksem on Austraalias, Prantsusmaal ja Eestis.
*Nii Taani kui Šveitsi kliima on sobilik heaks põllumajanduseks (soojad temperatuurid, keskmine aastane sademete hulk 500 - 1000 mm). Taanis mõjutavad mullad ja pinnamood rohkem põllumajandust, sest see asub Läänemere ääres. Kõik on soojem ja niiskem. Šveitsis on veidi karmimad tingimused (mäestikune ala).
*Põlluharimiseks ebasoodsad või täiesti sobimatud alad: polaaralad, kõrbed, kõrgmäestikud, tundrad, vihmametsad, poolkõrbed.
*Arktiline kliima - pikk talv, aasta läbi temp. alla 0 kraadi, polaarää ja polaarpäev. Igasugune põllumajandus on võimatu.
Lähisarktiline kliima - lühike suvi, pikk talv, vähe sademeid. Kasvatatakse põhjapõtru ja otra.
Parasvööde - neli aastaaega, temp. amplituud suur, sademeid piisavalt. Mandriline osa - mais, nisu, päevalill, sojauba, veised. Mereline osa - rukis, kaer, oder, kartul, nisu, suhkrupeet.
Lähistroopiline vööde - õhutemp. kõrge, suvi kuiv, talv niiske, mussoonkliima. Põllumaa sõltub sademete jaotumisest - oliivipuud, tsitrused, viinamarjad.
Troopika vööde - kuum ja kuiv, oaasid. Datlipalm, kohvipuu, suhkruroog, arbuus. Rändkarjakasvatus - kitsed, lambad, põdrad.
Lähisekvatoriaalne vööde - temp. läbi aasra, suvi niiske, talv kuiv. Hirss, maapähklid, riis.
Ekvatoriaalne vööde - aasta läbi kuum ja niiske. Kakao, kautšuk, kohvipuu, õlipalmid, kookospalm.
METSAD
*Maakera maismaast on metsaga kaetud 30,3% (alla 4 milj. ha)
*Parasvöötme okasmetsad - aeglase kasvulised, vähe puuliike, kuid enamus kasutatav puit. Peamine osa tarbepuidust. Kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg.
Parasvöötme sega- ja lehtmetsad - aastane juurdekasv lehtmetsades 5-10 kuupm/ha, segametsades 2-5 kuupm/ha. Pindala oluliselt vähenenud, oluliselt kõvat lehtpuud (mööbel). Kask, tamm, pöök, vaher.
Lähistroopilised metsad - niisked merelistematel aladel. Okaspuud ja kõvad leht- ja väärispuud. Kuivad Vahemeremaad, USA, Austraalia. Vähe säilinud. Lehtpuud, loorber, küpress.
Ekvatoriaalsed vihmametsad - enamasti väheväärtuslik puit, kuid sealhulgas üksikud väärispuud (valikraie).
*Põhja riikides on tööndusliku puidu osatähtsus üle 80%., Lõuna riikides vaid 20%.
*Lõuna riikides ületab raie juurdekasvu. Põhja riikides eksporditakse töötlemata puitu.
KALANDUS
*Kalandus seondub eelkõige maailmamerega, mis on hindamatu bioloogiliste, mineraalsete ja energeetiliste ressursside allikas. Maailmamerd kasutatakse transpordiks.
*Akvakultuur on kalade jt. mereandide kasvatus nii meres kui mageveekogudes. Selle kasutamine on viimasel ajal aina kasvanud.
*Maailmameri ja siseveekogud on kalanduses tähtsaimad ressursidallikad.
*Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust.
*Kalarikkad piirkonnad on lähispolaarse ja parasvöötme rannikumered. Soojad hoovused, toitaineid.
ENERGIAMAJANDUS
*Energia hankimine, töötlemine (elekter, mootori- ja ahjukütus), kättetoimetamine.
*Hankimine - nafta ja maagaasi ammutamine ja töötlemine. Tahkete kütuste (söe, turba, uraanimaagi) kaevandamine ja rikastamine. Geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne.
Töötlemine - elektrijaamad, naftatöötlemistehased. Uue tehnoloogia väljatöötamine, uue tööjõu koolitamine.
Toimetamine tarbijatele - kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad, elektriliinide hooldamine.
*Energiamajandusest olenevad kõik teised mahandusharud.
*Energiamajandus määrab teiste majandusharude arengu.
*Energiamajandus määrab teiste majandusharude tootmise ja tarbimise hinnad.
*Agraarühiskond - soojusenergiat saadi taime või looma jäänuste põletamisel.
Tuuleenergia - tuulikud ja vesiveskid.
*Tööstuse areng viis suurenenud energia nõudmisele, see viis metsade halastamatule raiele. Võeti kasutusele kivisüsi.
*Kivisüsi ja aurumasin panid aluse iseseisvale energiamajandusele.
*Suur töösturevolutsioon.
*Elektri kasutuselevõtt 19. sajandil.
*Energiamajandus.
*Uued tootmistehnoloogiad.
*20. sajandil sisepõlemismootor, nafta ulatuslik kasutamine.
*Torujuhtmed ja tankerid.
