Thursday 17 December 2009

Ühiskonnaõpetus

Valmiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid. Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele.
Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. Tänu arvutite ja interneti kasutamisele selguvad valimistulemused täna palju kiiremini kui kümmekond aastat tagasi. Kui varem kulus sellele päevi või koguni nädal siis nüüd on valimiste mitteametlikud tulemused teada juba 3-4 tundi pärast jaoskondade sulgemist. Ametlikud tulemused saadakse siis, kui on läbi vaadatud ka kõik laekunud apellatsioonid või on möödunud nende esitamise tähtaeg.
Raha kasvav tähtsus valimiskampaanias sunnib riiki erakondade kulusid tähelepanelikult kontrollima.
Klassikuuluvus oli Euroopa hääletusmustris otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Selle ajani hääletas töölisklass valdavalt vasakparteide, jõukam kesk- ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga.
Massimeedia mõju osas pole teadlased veel kindlale seisukohale jõudnud. Ühed usuvad, et telesaated, ajaleheartiklid ja reklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu ning panevad hääletama. Teised väidavad, et meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja ''poriga loopimine'' tõukavad valijad hoopis poliitikast eemale.
Otsuse tegemise hetk on seotud nii gruppikuuluvuse kui massimeedia tegevusega.
Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist, mis tähendab, et valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Pikemaajalist tähtsust omab mitte ühele või teisele kandidaadile antud toetus, vaid hääletamas käinud inimeste osakaal ning selle muutumine aastate lõikes.
Ajalooliselt kujunesid parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.
Valimised on tänapäevalgi erakondade tegevuses väga tähtsal kohal, kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasematest olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Sellest tulenevalt omandab valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping teinekord suuremagi tähtsuse kui ideoloogiline programm.
Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond.
Paremparteide hulka kuuluvad näiteks Reformierakond, Isamaaliit, Rahvaliit.
Kategooriakaitse grupid on niisugused organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, jne) huve. Kategooriakaitse grupid huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest.
Edendamisgrupid on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Nende liikmeskond võib kiiresti muutuda, samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele.
Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Näiteks kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid ja massiaktsioone. Selline tegutsemisviis iseloomustab eeskätt edendamisgruppe.
Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majanduala eliiti.
Uued sotsiaalsed liikumised omavad järgmisi tunnusjooni
*nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid
*nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti
*nad eelistavad otseseid aktsiooni, mitte lobismi
*nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega
Vaimsed väärtused ja tõekspidamised aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identiteeti. See omakorda vormib kultuuri ja leiab kultuurimärkides ka oma väljenduse. Tegelikult pole asi üldsegi mitte kultuuri puudumises, vaid kultuuride erinevustes. See, mis meil on taunitav või sündsusetu, võib mõnes teises riigis või teisel ajastul olla üldtunnustatud norm.
Poliitiline võim vajab edukaks toimimiseks psühholoogilist tuge, selleks toeks on poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinug käitumismallide kompleks.
Poliitiline kultuur
*kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul
*on omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikutele indiviididele
*on jäik poliitiliste muutuste suhtes
*suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral