Ühiskond
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit:
*esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused)
*teine ehk erasektor (eraettevõtted)
*kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused)
Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime, kuid elujõuetuks võib osutuda ka erinevusi liigselt rõhutav ühiskond.
Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit:
*esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused)
*teine ehk erasektor (eraettevõtted)
*kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused)
Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime, kuid elujõuetuks võib osutuda ka erinevusi liigselt rõhutav ühiskond.
Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.
Riik
Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke.
Riigi tunnused:
*Riik on alati seotud võimu teostamisega.
Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
*Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad.
*Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
*Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
Riigi institutsioonid:
*kohus (seadusandlik järelvalve institutsioon)
*seadusandlik ja täidesaatev võim
*keskpank
*järelvalve institutsioonid (riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed)
Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutlustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadav tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.
Riigi tunnused:
*Riik on alati seotud võimu teostamisega.
Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
*Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad.
*Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
*Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
Riigi institutsioonid:
*kohus (seadusandlik järelvalve institutsioon)
*seadusandlik ja täidesaatev võim
*keskpank
*järelvalve institutsioonid (riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed)
Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutlustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadav tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.
Riigivõim
Saksa sotsioloog Max Weber on määratlenud võimu kui Võimusuhete eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas inimese või grupi suutlikkust mjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimusuhete eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud.
Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised-oskuded) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega).
Riigivõimu komponendid:
*spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud)
*inimesed, kes on koolitatud valitsusülesannete täitmiseks (riigibürokraatia)
*kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel.
Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised-oskuded) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega).
Riigivõimu komponendid:
*spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud)
*inimesed, kes on koolitatud valitsusülesannete täitmiseks (riigibürokraatia)
*kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel.
Sotsiaalne tõrjutus
Seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus.
Põhjused ja parandamisviisid:
*töötus - parandamiseks on programmid, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada tööotsijate konkurentsivõimet, mõjutada tööandjaid, et nad oleksid huvitatud töötajate koolitamisest ning väiksema jõudlusega inimeste töölevõtmisest.
*erivajadus või kuulumine vähemuse rühma - parandamiseks peab meestele ja naistele maksma samaväärse töö eest võrdset palka, riigi põliselanikest töötajat tuleb kohelda samaväärselt kui immigranttöölisi, jne.
*piirkondlikud tulu- nin infrastruktuuri erisused - parandamiseks on riiklikud toetusprogrammid äärealade parandamiseks.
Põhjused ja parandamisviisid:
*töötus - parandamiseks on programmid, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada tööotsijate konkurentsivõimet, mõjutada tööandjaid, et nad oleksid huvitatud töötajate koolitamisest ning väiksema jõudlusega inimeste töölevõtmisest.
*erivajadus või kuulumine vähemuse rühma - parandamiseks peab meestele ja naistele maksma samaväärse töö eest võrdset palka, riigi põliselanikest töötajat tuleb kohelda samaväärselt kui immigranttöölisi, jne.
*piirkondlikud tulu- nin infrastruktuuri erisused - parandamiseks on riiklikud toetusprogrammid äärealade parandamiseks.
Peamised ideoloogiad
Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust.
Parempoolne liberaalne režiim pooldab madalaid ja võrdelisi makse või nõrgalt astmelisi makse. Liberaalne heaolumudel pakub toetust vaid vaestele ja pensionieas inimestele. Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. Heaolu eest vastutab igaüks ise. Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik.
Konservatism on liberalismi vastand. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rashuvslusele ja kristlikule moraalile.
Heaolumudel orienteerub töötavatele inimestele kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Sotsiaaltoetuste suurus sõltub töötaja maksude suurusest sotsiaalkindlustusele. Heaolu eest vastutab inimene ise. Peremudeline eelistatakse vanamoodsat suhtumist, kus naises nähakse pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul.
Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.
Heaolumudel on orienteeritud kõigile olenemata sotsiaalsest staatusest. Sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud olenemata sissetulekust. Kõrged riiklikud maksed on selleks, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensioniteks, abirahadeks ja lastetoetusteks.
Parempoolne liberaalne režiim pooldab madalaid ja võrdelisi makse või nõrgalt astmelisi makse. Liberaalne heaolumudel pakub toetust vaid vaestele ja pensionieas inimestele. Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. Heaolu eest vastutab igaüks ise. Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik.
Konservatism on liberalismi vastand. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rashuvslusele ja kristlikule moraalile.
Heaolumudel orienteerub töötavatele inimestele kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Sotsiaaltoetuste suurus sõltub töötaja maksude suurusest sotsiaalkindlustusele. Heaolu eest vastutab inimene ise. Peremudeline eelistatakse vanamoodsat suhtumist, kus naises nähakse pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul.
Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.
Heaolumudel on orienteeritud kõigile olenemata sotsiaalsest staatusest. Sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud olenemata sissetulekust. Kõrged riiklikud maksed on selleks, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensioniteks, abirahadeks ja lastetoetusteks.
No comments:
Post a Comment