Saturday 15 October 2011

Kultuuriajalugu

1.Linnused
Linnused olid kaitseotstarbega ehitised. Linnuseid mitut tüüpi.
*Neemiklinnused: kasutatud maastikku, müür lookleb piki mäenõlvakut
*Tornlinnus: mõeldud väiksematele kaitsemeeskondadele, lao otstarve. Tornlinnus võis olla ka vasalli elamu. (Paide tornlinnus, hävis II maailmasõja ajal)
*Kastell-linnus: nelinurkne, müüriga piiratud ala (Narva, Tallinn, Rakvere, Põltsamaa)
*Segatüüpi: torn- ja kastell-linnuseid ümbritsesid eeslinnused ja vallikraavide süsteem
*Konvendihoone: ordurüütlite elupaik nelinurkse sisehoovifa mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Traditsioon pärineb Preisimaalt 14. Sajandil. Konvendihoone oli tavaliselt kolmekorruseline:
1.korrusel majapidamisruumid
2.korrusel kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid
3. korrusel kaitsekorrus
13. sajandil ümbritseti müüriga 7 ha suurune ala linnuse ümber. Selle sisse jäid toomkirik, piiskopi ja vasallide elupaigad. Tekkis Tallinna Suur Linnus. Linna müüri ei ehitatud korraga: 14.sajandist alates ehitati müür kõrgemaks ja paksemaks (suurtükid), lisati torne, kindlustati väravaid (Pikk tänav). Ehitati suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareta.
Tallinnas oli keskaja lõpus 2,35 km müürist ja ligi 50 tornist koosnev kaitsemüür (tänapäeval on järgi 2/3 müürist ja 26 torni). Suur linnus hävines suures osas 1684. aasta tulekahjus.

2.1 Romaani kunst
Romaani kunst oli esimene feodaalajastu kunstistiil, mis kestis 10. – 12. Sajandini. Kirikute peamine tüüp oli basiilika (kolme või enama lööviline piklik hoone). Tunti roomlaste kaarte ja võlvide ladumist. Arenes ümarkaar akendel ja ustel. Romaani stiil hakkas kirikuhoonet ühendama tornidega (kaks läänes sissepääsu juures, üks piki- ja põikhoone ristumiskohas.) Romaani kirikud on massiivsed, paksude seintega ehitised. Võlve hoidsid üleval 4- ja 8-nurksed postid ehk piilarid. Kaartest ja sammastest käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu. Erinevalt varasemast basiilikast ehitati nüüd eraldi kooriruum. Basiilika kujunes ladina risti kujuliseks pikihooneks ja transeptiks ehk põikhooneks. Portaalid arenesid kas läänepoolses osas või pikiküljel.
Skulptuur kuulus lahutamatult kiriku juurde. Kohmakad ja ebaloomulikud.
Reljeefid piiblisündmustest ja pühakulegendidega. Iga tegelane tunti ära mingi tunnuse või sündmuse järgi. Enim kaunistati kirikute portaale ja fassaade.
Maalid on tänaseks hävinud või kaotanud oma algse värvi. Kujutatavad on naiivselt tõsised ja varjudeta.
Vitraažid – värvilisest klaasidest aknad tinaraamides.
Bayeax’ vaip – 70 meetrit, kujutab William Vallutaja Inglismaa retke.
Kõrgeima taseme saavutas Romaani kunst Prantsusmaal.

2.2 Gooti kunst
Nimetus tuleb germaani hõimunimetusest gootid (barbarite, metslaste stiil), kuid sellel pole gooti kunstiga mingit pistmist.
Gooti stiili arengule aitasid kaasa linnade areng ja kaupmeeste ning käsitööliste arvu kasv.
1)Varagootika (12. – 13. Sajand) Notre Dame
2)Kõrggootika (1200 – 1400) Chartesi katedraal, Reims ja Amiems
3)Hilisgootika (16. Sajand)
Kloostri kirik ehitati ümber eesmärgiga seda kaunimaks muuta, et meelitada juurde rohkem palverändureid ning ühtlasi suurendada kuningavõimu ja selle autoriteeti.
Ümberehitamine meeldis paljudele ja seda hakati jäljendama. Hakati ehitama teravkaarseid aknaid ja uksi. Kirikud lakkasid olemast massiivsed ja hakkasid tõusma taeva poole. Kesklöövi kõrgus kasvas, külglöövid väga madalad ja kitsad. Värvilisest klaasist suured ja tihedad aknad täidavad pea kogu seina. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkulöödud kimpe. Piilarite poolsambad hargnevad üleval, võlve toetavateks raieteks. Tugedeks ehitati veel tugipiilarid, nende vahele tugikaared. Gooti kiriku konstruktsioon meenutab hiigellooma skeletti. Põhikujult ikka ladina risti kujuline.

3. Kindluskirikud
Kindluskiri on kirik, mille üks oluline funktsioon on lisaks religioossete riituste läbiviimise kohaks olemisele ka arvestatava militaarse ülesande täitmine. Kaitsefunktsioonidele viitavad kiriku juures vähesed kõrgel asuvad aknad, müüritrepid.

4. Eesti kirjakeelte ja grammatika areng
16. sajandil alanud reformatsiooni tõttu oli vaja kiirelt eestikeelseid tekste, mida esialgu hakkasid kasutama peamiselt vaimulikud. Kiiresti läks vaja ka katekismust ja luuleraamatuid.
Uus keelesituatsioon ebavõrdsustas teatud mõttes rahvaid (saksa keel sai eelise, sest piibel ilmus saksa keeles kiiremini kui eesti keeles)
Luterlikes maades, sealhulgas ka Eestis, tekkisid usutekstide tõlkimise ja trükkimisega seoses kirjakeeled.
Esimene eestikeelne raamat oli 1535. Aastal ilmunud Wanradti ja Koelli katekismus, mille 11 säilinud lehekülge avastati alles 1920. Aasta lõpus Tallinnas. Keelekasutus on puine ja võõrapärane
*palju võõrtähti
*astmevahelduse ja sihitise viga
*palju huvitavaid sõnu
*tähtis allikas eesti keele ajaloo uurimisel
16. sajandil hakkas Eestis kujunema kaks kirjakeelt:
-põhjaeesti e. Tallinna kirjakeel
-lõunaeesti e. Tartu kirjakeel
Põhjuseks oli Eesti jagunemine mitme võimu vahel: Põhja-Eesti oli Rootsi valduses, Saaremaa oli Taani valduses ja Lõuna-Eesti oli Poola valduses. 1629 läks Lõuna-Eesti ja 1645 Saaremaa Rootsile.
Et Piiblit tõlkida on vaja keeli hästi tundma õppida. Paljude Euroopa keelte puhul on misjonärid olnud esimesed, kes nende keeltega tegelnud. Eesti misjonilingvistika eredamateks näideteks on esimesed eesti keele grammatikad, mis sel perioodil ilmus tervelt seitse. Seitsmest grammatikast olid kuus põhjaeesti ja üks lõunaeesti keele grammatika.
Põhjaeesti: Heinrich Stahl, Anton Thro Helle, August Wilhelm Hupel jt.
Lõunaeesti: Johannes Hutslaff.

4. Reformatsioon Eestis
Eestisse jõudis reformatsioon 1524 (Tartu) ja 1525 (Tallinn). Tartus ja hiljem Tallinnas juhtis usupuhastust Lutheri õpilane Hermann Marsow. 1525 oli nii Tartus kui Tallinnas palju rüüstamisi (Toomkirik, Niguliste). 1526. Aastaks olid Eesti linnad juba protestantlikud. Talupojas olid reformatsiooni suhtes passiivsed, ilmselt oli ristiusk neile veel võõras. Katoliiklik Liivi Ordu ja piiskob säilisid esialgu. Kehtestus nn. Usurahu, mis lubas järgida nii katoliiklikut kui luterliku usutunnistust. Verised sõjad olid aga veel ees. Luteri kirikus sai tähtsaimaks jutlus (pühakirja mõne lõigu lahti seletamine), mis katoliku kirikus polnud kaugeltki esikohal – seal olid missad ladinakeelsed, ka rituaalidel ja tseremooniatel oli tähtis koht. Korraga oli kiiresti vaja eestikeelseid tekste, mida esialgu kasutasid peamiselt vaimulikud. Kiiresti läks vaja ka katekismust ja luuleraamatuid.

5. Renessanssi üldiseloomustus
Renessanssi sünnimaa on Firenze, Itaalias.
16. sajandil alguse saanud uut laadi kunsti tekke ajal puudus ühtne Itaalia – territoorium oli jaotatud erinevate valitsejate vahel. Lisaks territoriaalsele killustatusele oli Itaalia jagunenud keisri ja paavstivõimu vahel. Põhja Itaalia rikkad linnad olid suhteliselt autonoomsed. Kaks rikkaimat linna olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse kujunemiseni. Põhja-Itaalia jõukate autonoomsete linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa ja naturaalamajandusega looritatud kultuurist. Linnade kunst hakkas kujutama inimese meelelisust. Renessanssiajastu kultuuri iseloomulikuks jooneks kujunes inimese enesetadvus mis vastandas end keskaja mõttelaadile. Antiikaega hakati suuresti väärtustama, selle kultuuripärandi uurimine sai popiks. 1435. Vallutasid türklased Konstantinoopoli ja sealt pages Itaaliasse suur hulk kunstnikke, kes tõid endaga kaasa antiikkreeka kunsti pärandit.
Maailmavaates kujunes humanism – isiksuse vaba areng. Inimese hindamise kriteeriumiks kujunesid inimese isiklikud omadused. Muutused toimusid ka moraalis: keskaegsete rüütliromaanide nn õigete vahendite valimise ideoloogia asendus renessanssi põhimõtte ’’eesmärk pühendab abinõu’’. Uue ideoloogia kangelaseks sai Taavet, kell võit koljati üle polnud eriti rüütellik. Antiikaja paganluse ei läinud siiski nii kaugele, et sattunuks vastuollu katoliku kiriku kaanonitega.
14.sajand – eelrenessanss
15.sajand – vararenessanss
16.sajand – kõrgrenessanss
Renesanssi kirjanikke: Fransesco Petrarca (Laura, ,,Riimid’’), Giovanni Boccaccio (,,Fiametta’’, ,,Decameron’’), Dante Alighieri (,,Jumalik komöödia’’).
Renessanssi kunstnikke: Sandro Botticelli (,,Veenuse sünd’’ , ,,Kristuse leinamine’’), Tizian (,,Maarja taevaminek’’ , ,,Kristuse ristimine’’), Raffael (,,Madonna della Tenda’’ , ,,Ateena kool’’)

6. Haridus Rootsi-aegses Eestis
Rootsi võimud pöörasid haridusele suurt tähelepanu, sest lugemis- ja kirjutamisoskus tõid inimese jumalasõnale lähemale ning aitasid tõrjuda paganlikku usku. Hariduse parandamise plaane pidas rootsi keskvõim juba 1620. Aastail, aga baltisaksa mõisnikud olid vastu. Haridust Eestis hakkas 1629 koordineerima kindralkuberner Johan Skvtte, kes
-1630 avas Tartus jesuiitide kooli hoones gümnaasiumi (1632 ülikooli)
-1631 avas Tallinnas gümnaasiumi
1630. aastail pidi iga kirikukoguduse juures töötama kösterkooliõpetaja. Levis ka koduõpe. 1641. ilmus esimene Eesti aabits (nn Ikeringi aabits). 17. Sajandi lõpuks oli Eestis kujunenud juba esmane talurahvakoolide võrk.
Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. Oktoobril 1632. Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel, oli neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond.

7. Piibli tõlkimine eesti keelde
Piibli tõlkimine kerkis päevakorda 17. Sajandil Rootsi võimude initsiatiivil. Piiblit tõlgiti korraga kahte eesti keelde: Liivimaal (lõunaeesti) ja Eestimaal (põhjaeesti).
Tõlkimisega seotud probleeme oli mitmeid:
-kas tõlkida heebrea, kreeka, ladina või saksa keelest?
-milline eesti murre võtta tõlke aluseks?
-kuidas täiendada sõnavara?
-millist kirjaviisi kasutada?
-kes pastoritest nende ülesannete täitmiseks sobivad?
Tõlkimist alustati uuest testamendist. Puudus üksmeel valminud tõlkeosade keele osas. Mitu korda alustati uuesti. Tõlkimist segasid Eesti pinevad poliitilised olud (Rootsi ja Venemaa sõjad). Piibli tõlkimine kulges hoogsamalt Liivimaal (Lõuna-Eesti).
1686 ilmus lõunaeesti ehk tartukeelne ,,Wastne Testament’’
Põhja-Eestis läks tõlkimine aeglasemalt ja katkes Põhjasõja ajal (1700 – 1721) hoopis. Põhjasõja ajal kolmandik tõlkijatest suri katku, kolmandik põgenes Rootsi vägedega Rootsi ja kolmandiku tapsid Vene väed.
1715 ilmus põhjaeesti ehk tallinnakeelne ,,Uus Testament’’
Täieliku piibli tõlkijaks sai Anton Thor Helle, ilmselt parim eesti keelt oskav pastor 18. Sajandil.

8. Barokk üldiselt. Barokk Eestis
Barokk sündis Itaalias 16. Sajandi lõpus, 17. Sajandil levis ka mujale ja sai valitsevaks stiiliks. Nimetus tuleb portugali keelest; korrapärane poolümmargune pärlkivi; algselt juveliiri mõiste. Barokile kui stiilile on iseloomulik hoogsus, liikuvus, kirg, tunnete ülepaisutus, teatraalsus, üllatavus, ebatavalisus. Barokk vastandus renessanssi harmoonilisusele. Barokk-kunsti tundeküllasust püüdis roomakatoliku kirik kasutada rahvahulkade meelitamiseks, oma populaarsuse levitamiseks. Mõiste barokk tuli kasutusele 19. Sajandil, 17. Sajandi kunsti ja arhitektuuri pilkenimetusena. Barokk oli iseloomulik feodaalsetele ja katoliiklikele maadele (Hispaania; Itaalia) kodanlikes maades ei juurdunud (Madalmaad; Prantsusmaa)
Eestis on baroki mõjutusi vähe. Mõjutusi sai Eesti Rootsil. Kõige barokksem linn on Narva. Sellegipoolest on mõned baroki ehitised Eesti: Kadrioru park ja loss (Niccolo Michetti, Itaalia kunstnik).

9. Rokokoo üldiseloomustus. Rokokoo Eestis.
Rokokoo kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas 1730-1780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enam levinud Prantsuse õukonnas.
Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja lihtsaid hooneid – eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistusest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnas ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegi ruumi mängutoosilikuks. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit.
Eestis on Rokokoo näide Põltsamaa lossi rokokoostiilis sisekujundus.

10. Valgustusajastu mõjutused Eestis. J. G. Von Herder
18. sajand ehk valgustusajastu tõi Euroopasse uue mõtteviisi: HARIDUS, TEADMISED JA TEADUS on inimesele tähtsad. Ka lihtrahvast on vaja harida, kuna sellest oleneb kogu ühiskonna areng.
Valgustusideed kujunesid juba 17. Sajandi inglise, prantsuse ja saksa filosoofias ja teaduses. Valgustusideed olid areneva kodanluse ideoloogia, mis oli suunatud feodalismi vastu. Valgustajad kritiseerisid kirikut (saavutused teaduses kõigutasid varasemaid arusaamu universumist ja inimesest), kuid ei eitanud seda. Eestit (siinseid baltisakslasi) mõjutasid saksa valgustajad, eelkõige Leibniz ja Herder.
Johann Gottfried von Herder (1744-1803) väärtustas rahvaloomingut ning pidas seda vajalikuks koguda ja uurida. Ta oli 1764-69 Riias õpetaja ja pastor, tutvus Läti ja Leedu rahvaluulega, tutvustas seda Saksamaal. Herder arvas, et rahvaluule mõjutab kirjandust. 1778 avaldas antoloogia ,,Vorklieder’’, milles teiste hulgas avaldas ka 6 (teises trükis 7) eesti rahvalaulu tõlget. Ta oli Eesti rahvalaulud saanud August Wilhelm Hupeli kaudu.

11. Rahvuslik liikumine Eestis
Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede ,,Perno Postimees, ,,Eesti Postimees’’ ja ,,Sakala’’ ilmuma hakkamine, seltside ,,Vanemuine’’ ja ,,Estonia’’ loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine ja Eesti eepose ,,Kalevipoeg’’ ilmumine.
See on rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Sai alguse 19. Sajandil, hoogustus eriti 1860. aastail. Eesti rahvuslik liikumine avaldus 1860. – 70. aastail majanduslikus ja kultuurilises murrangus. Majanduse ja soitsiaalsete muutuste tagajärjel tõusis eestlaste hulgas esile rahvakihte, kes olid saavutanud majandusliku iseseisvuse ja kelle seas kujunes rahvsulik ärkamine. Kõige elavamalt osalesid rahvuslikus elus haritlased (peamiselt rahvakooliõpetajad). Rahvusliku liikumise peamine leviala oli algul Lõuna-Eesti, eriti Viljandimaa. Rahvuslikule liikumisele rajas teed J. V. Jannsen, kes toimetas ajalehti ,,Perno Postimees’’ ja ,,Eesti Postimees’’. Tema kõrvale tõusis rahvusliku liikumise juhiks J. Hurt, kes oli tegev Eesti Aleksandrikooli peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. Hurt oli emakeelse kooli põhjendaja, haridustöö korraldaja ja rahvaluule kogumise algataja. 1860. Aastail tekkis mitmel pool eesti haritlaste ja ärksamate talunike rühmitisi, Võrus tegutses arst F. R. Kreutzwald, Peterburis maalikunstnik J. Köler, Viljandimaal kooliõpetajaid ja talopoegi. Rahvuslik liikumine hoogustus C. R. Jakobsoni tegevusega, eriti ajalehe ,,Sakala’’ asutamisega. Sel ajal tegid Hurt ja Jakobson koostööd.

12. Bernt Notke (1435-1504)
Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. Tema tuntuim teos on ,,Surmatants’’ Lübecki Maria kirikus, mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Sarnase, osaliselt säilinud teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.
Tema valmistatud on ka Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltar (1483)
Notke töid on ka Hollandis, Taanis ja Norras, sealhulgas altar Trondenesi kirikus Harstadi lähedal. Samuti on märkimisväärne Stockholmi vanalinnas Suurkirikus asuv skulptuurigrupp ,,Püha Jüri ja lohe’’. Samas vanalinnas, Österlånggatanil asub skulptuurigrupp ,,Püha Jüri ja lohe’’.
Bernt Notkest on Jaan Kross kirjutanud jutustuse ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus’’.

13.Klassitsism
Klassitsism on 16. – 19. Sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks.
Eesti kirjanduses on klassitsismi mõjusi märgata K. J. Petersoni luules. Arhitektuuris esindavad Eestis klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.

14.Johann Köler (1826-1899)
Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.

15.Jakob Hurt
Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Juba üliõpilasena alustas ta ühiskondlikku tegevust Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 1872-81 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. 1880. Aastate algul taganes ühiskondlikkust tegevusest ja pühendus teadusele.
Jakob Hurt on eesti 10 kroonisel rahatähel.

16. Hermen Rode
Põhja saksa maalikunstnik. Tema looming on põhitoonilt lüüriline ja kuulub nn hilisgooti idealismi, ilmne on oma aja Madalmaade maalikooli mõju. Kõik teosed on Rodele omistatud stiilianalüüsi põhjal. Tema teoste hulka kuuluvad Tallinna Niguliste, Lübecki Luuka ja Greverade altar (viimane hävines 1942)

17. Bengt Gottlieb Forselius
Soome päritolu vaimulik. Tema isa oli 1638-41 Tallinna toomkiriku kooli rektor ja Toomkiriku õpetaja ning aastast 1641 Harju-Madise ja Risti pastor. Kogus rikkalikult andmeid eestlaste uskumuste ja kommete kohta, millest osa andis omapoolsete lisandustega ja oma nime all trükki J.W. Boecler (,,Der Einfältigen Ehsten Abergköubische Gebräuche, Weisen und Gewohnheiten’’). Raamat keelati vaimuliku kohtu otsusega ja hävitati (säilinud 2 eksemplari), hiljem on seda 1848 F. R. Faehlmanni, 1854 F. R. Kreutzwaldi ja eesti keeles 1915 J. Jõgeveri toimetusel (,,Lihtsate eestlaste ebausu kombed, wiisid ja harjumused’’) uuesti avaldatud.

18. Keskaegsed ehitised Eestis
13. sajandi esimesel poolel oli Eestis valitsev romaani stiil, 13. Sajandi kolmandal veerandil varagootika, 13. Sajandi lõppveerandist kõrggootika ja 14. Sajandi keskpaigast 16. Sajandi esimene veerandini hilisgootika. Viimast ajajärku peetakse Tallinnas ja Tartus Eesti keskaja ehituskunsti õitsenguks.
Koos ristisõdijatega jõudis 13. Sajandi algul Eesti alale sakraal- ja linnuseehitus, milleks kasutati seni vähe tarvitatud kivi (pae- ja põllukivi) ning uusi ehitusmaterjale (tellist ja lupja) ja –konstruktsioone. Enim on ehitatud keskajal linnuseid ja kirikuid.
Linnusetüüpidest oli 13. Sajandil peamine loodusesse sobituv vaba kavatisega kaitseehits. Tornlinnuseid ehitati 13. – 14. Sajandil ka pidevaks elamiseks. 15. – 16. Sajandil rajati neid kaitseväravateks ja väikesteks läänilinnusteks. Oli ka nelinurkse põhiplaaniga ringmüürlinnuseid ehk kastelle (Tallinna ordulinnus, Põltsamaa linnuse algkavatis). 13. Sajandi alguses ja 14. Sajandil ehitati Saksa Ordu linnustele iseloomulikke konvendihooneid (Tallinnas, Viljandis, Narvas, Pärnus, Põltsamaal, Kuressaares).
Esimesed kirikud, mis ehitati 13. Sajandi esimesel poolel, olid enamasti puust, Saarmaal ka kivist. Aja jooksul asendati puust kirikud kivihoonetega. 13. Sajandi ühelööviliste kirikute hulgas on 2 põhitüüpi: lühikese pikihoonega, tsitserlaste ehituskunsti järgiv ja pikaks venitatud pikihoonega, Taani dominiiklaste kloostri arhitektuuri jäljendav kirikutüüp (Tallinna toomkirik).
Keskaja ehitisi Tallinnas: Tallinna ordulinnus, konvendihooned, Tallinna toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik, Pühavaimu kirik, Mihkli kloostri kirik.
Jõukais kaubalinnades (peamiselt Tallinnas ja Tartus) ehitati ka ühiskondlikke hooneid, elamuid, aitu ja veskeid. Esindushoonetel – Tallinna raekojal (1404), Suurgildi ja Oleviste Gildi hoonel (1422) – on kahelööbiline saal, polügonaalsed piilaris ja lihtsad konsoolid. Tallinna tuntuimad ehitusmeistrid olid Andreas Kulpesu, Ghercke, Hans Kotke ja Pirita kloostri kavandaja Heinrich Swalberg. Tavaline Tallinna elamu kujutas endast otsapidi tänava ääres seisvat viilmaja, mille põhiruumid olid suure mantelkorstenköögiga eeskoda (diele) ja väiksem, kuuma õhuga köetav elutuba (dörnse); ruumikat keldrit ja katusekorruseid kasutati laoruumidena. Tallinna gootika kunstiline mõju ei piirdunud ainult Eesti paekivialaga, vaid ulatus ka Rootsi, Soome ja Novgorodi.

19. Impressionism
Impressionism oli 19. Sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. Aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.
Vool sai nime Claude Monet’ maali ,,Impression, soleil levant’’ (,,Impressioon. Tõusev päike’’) järgi. Sõna ’’impressionism’’ laskus kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.
Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii, et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.
Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.
Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi.
Impressionism jõudis Eesti kirjandusse 20. Sajandi alguses. Loodi rühmitus Noor Eesti (1905-1916) ja rühmitus ,,Siuru’’ (1917-1919). Friedebert Tuglas kirjutas impressionistlikke novelle (kogud ,,Kahekesi’’ ja ,,Õhtu taevas’’). Marie Under kirjutas impressionistlikku noorusluulet (,,Siuru’’ aegne looming), tema poolt on avaldatud luulekogud ,,Sonetid’’, ,,Sinine puri’’ ja ,,Eelõitseng’’. Underi luule teemadeks olid armastus ja loodus. Luuletused olid rõhutatult naiselikud. Lugejaod šokeeris tema meelelise armastuse kirjutamine. Luuletuste vorm oli klassikaline, eelkõige sonetid.

Psühholoogia

Psühholoogia teoreetilised suunad (õ lk 5-9): psühhoanalüüs, biheviorism, humanistlik psühholoogia, kognitiivne psühholoogia, psühhobioloogia.
Psühholoogia uurimismeetodid (5) [vihik/õ lk 11-14)
Isiksuse psühholoogia: S. Freudi isiksuse käsitlus (-id, -ego, -superego ja kaitsemehhanismid [õ lk 166-170]). Isiksuse struktuur (kehaehitus – E. Kretschmer [vihik]; temperament – kehamahlade teooria (õ lk 4), neurofüsioloogiline teooria [vihik], iseloom – E. Kretschmer, I. Pavlov, H. Eysenck [vihik/õ lk 172-173]; võimed – eri-, üksik-, üldvõimed [vihik]) Intellekti häired (kaasasündinud ja elu jooksul omandatud [vihik])
Teadvuse tasandid: virguse 8 astet (vihik); une faasid (vihik/õ lk 52-53); unehäired (õ lk 54-55); uimastite mõju teadvusele – depressandid, stimulaatorid, hallutsinogeenid (õ lk61-67)
Motivatsioon: A. Maslow (õ lk 129-137)
Emotsioonid: teooriad (õ lk 141-144, vali neist üks mis sinu meeles on see ’’õige’’ – pead oskama põhjendada), põhiemotsioonid, seisundid ja väljendused (õ lk 145-149).
Arengupsühholoogia: mida uurib, milliseid uurimismeetodeid kasutab (vihik/õ lk 33-35), ülevaade vanuseastmetest (õ 35-39). Lapse mõtlemise areng J. Piaget (vihik/õ lk 40-41), seksuaalne areng S. Freud (vihik/õ 134-135), sotsiaalne areng E. Erikson (õ lk 44-45).
Sotsiaalpsühholoogia: grupi mõiste, tunnused, liitumise 3 etappi, liigid, juhtimise stiilid (vihik).
Suhtlemispsühholoogia: isikutaju (nt. esmamulje, stereotüübid, projektsioon, korduvtaju jne.), mitteverbaalsed suhtlemisvahendid (nt. isikuruum, silmside, puudutused, zestid jne.) [vihik]
Suhete tüübid: pinnapealsed ja lähisuhted (vihik)
Armastus: J. A. Lee; R. Sternberg (vihik)
Seksuaalne areng: nn trepiastmed (vihik)
Paarisuhte kolm perioodi (õ lk 98-107)
Vanemlus (õ lk 127-133)
Kasvatusstiilid (õ lk 154-157)
Sünnijärjekorra mõju lapse isiksusele (õ lk 158-162)
Põhjused, mis viivad lahutuseni (õ lk 183)
Lahutuse etapid (õ lk 184-185)
Lahutuse mõju lapsele (õ lk 187-188)


Psühholoogia uurimismeetodid
Esimene uurimismeeod on vaatlus. See annab infot aga pole objektiivne.
*introspektsioon – enesevaatlus, kasutatakse emotsioonide uurimiseks
*eksperiment – laboratoorne katse (katse sooritamiseks on vaja kindlat aparatuuri või kohta), loomulik (katse korraldatakse tavatingimustes)
*vestlus –katse korraldaja ja katse isik vestlevad eelnevalt koostatud küsimustiku alusel.
*test – on psüühiliste omaduste mõõtmine mingi skaala järgi. Mõõdetakse omadust ja võimeid. Et saada võimalikult täpseid tulemusi oleks vaja kasutada mitut või kõiki meetodeid.

Isiksuse psühholoogia
Temperament:
*veri (sanguis) sangviinik – on tugev, tasakaalustatud, liikuv tüüp.
*sapp (chole) koleerik – tugev, tasakaalustamata, liikuv tüüp.
*lima (flegma) flegmaatik –
Võimed:
*üksikvõimed – võimete osa mida enam väiksemateks osadeks jagada ei saa, need on seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega, nt. taju kiirus, mälu maht.
*erivõimed – on võimed mis avalduvad ühel väga kindlal alal ja neil on väga suur pärilik olemus. On sünnipäraselt olemas, aga nad hakkavad välja paistma erivanuses. Musikaalsus hakkab välja paistma umbes 3 ja 5 eluaasta jooksul, kunstiline 5 ja 7 eluaasta jooksul, keelelised 7-8 eluaasta jooksul, matemaatilised võimed ja tehniline taiplikus 8-9 eluaasta jooksul.
*vaimsed võimed –
Intellektihäired:
Intellekt määrab ära mõtlemise taseme. On kaks gruppi mille puhul intellekt on madalam.
1.Nõrgamõistuslik e. digofreemia – kui inimese intellekt ei arene sünniomandiks normaalsele tasemele. Loote arengu käigus saadud kahjustus.
*debiilsus – IQ 50-70, saavad hakkama eneseteenendamisega, on õpetatavad teatud tasemeni (põhikooli tase), kuid pikendatud ajaga. Saavad hakkama iseseisvalt, on suutelised omandama mingi eriala.
*imbetsiilsus – IQ 25-50, eneseteenendamisega saab osaliselt hakkama, aga vajab pidevalt kõrvalabi. Sõnavara areneb osaliselt ja mõtlemises on valdav mehaaniline mälu. Loogiline mõtlemine ei arene. Nad on arendatavad teatud tasemele. Elavad kodus, päeval viibivad puhkekeskuses.
2.Elujooksul omandatud nõdrameelsus e. dementsus. Traumad, ajuverejooksud ja kasvajad ning kokkupuude mürgiste ainetega.
*progresseeruv e. traumajärgselt langeb intellekt veelgi
*statsionaalne – intellekt jääb sellele tasemele kuhu ta langes peale kahjustust
*regresseeruv – intellekt, ravi tulemusel, tõuseb samale tasemele kus ta varem oli.
S. Freudi käsitlus
Freudi käsitluses moodustavad isiksuse struktuuri Miski (Id); Mina (Ego) ja Ülimina (Super-Ego), millel igaühel on oma spetsiifilised roll.
Miski on inimese ’’tuliste tahtmiste katel’’, alateadvus, mille keskmeks on sugutung ehk libiido. Naudinguprintsiibist lähtuv Miski juhuib otseselt või kaudselt kogu inimese tegevust. Kuid ohjeldamatu naudinguhimu, mis ei arvesta reaalseid tingimusi põhjustaks inimese hukkumise. Seepärast tekib inimesel Mina kui teadlik lähtealus. Mina on vahelüliti tegeliku maailma ja Miski vahel ning kulutab väga palju energiat sellele, et kontrollida Miski impulsse ja tunge. Freud võrdles Mina ja Miski vahekorda ratsaniku ja hobuse vahekorraga. Mina olukord on selles isiksuse struktuuris kõige keerulisem. Juhindudes reaalsusprintsiibist, peab Mina arvestama olemasolevat tegelikkust ja ohjeldama Miskit ning lisaks peab ta arvestama ka Ülimine reegleid. Ülimina on inimese moraali alus, südametunnistus. Kui rikutakse Ülimina nõudeid, siis tekib süütunne. Ülimina kujuneb inimesel vanemate ja kasvatajate ettekirjutuste põhjal.
Iseloom (Eysenck)
Introvertne inimene on Eysencki järgi tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast vaid headele sõprade seas. Sõpru ei ole tal palju, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne.
Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, mistõttu tal on ka rohkesti sõpru, kellele räägib meeleldi oma mõtetest ja tundmustest. Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa usaldada.
Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad vaid pikkamööda ning pole äärmuslikud ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed.
Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Neurootilisuse ja ekstravertsuse koosmõju võib põhjustada inimesel suuri tujumuutusi. Ekstravertsus on üldiselt seotud positiivsete neurootilisus aga ebameeldivate tunnete ja tujudega.

Teadvuse tasandid
Teadvus on teadlik olemine oma mõtetest, tunnetest ehk siis sise-ja välismaailmast. Teadvus on ärkvelolekust kuni surmani. Ärkveloleku ja une ajal on aju elektriliselt aktiivne. Elektriimpulsid on teatud võnkesagedusega ja neid mõõdetakse EEG’ga.
Delta 1-3 Hz/s; Teeta 4-7 Hz/s; Alfa 8-12 Hz/s; Beeta1 13-25 Hz/s; Beeta2 25-... Hz/s
Virguse 8 astet:
1.Stressi seisund – kui on beeta2 lained ajus. Inimene on ärevil, südametegevus ja hingamine on tunduvalt kiirenenud. Võib esineda nn hämaroleku teadvuses. Afektiseisund nn hämarolek võib jõuda selles mõttes teadvuse kaoni, et inimene tegutseb aga ei mäleta mitte midagi.
2.Valvas ja tähelepanelik – valitsevaks on beeta1 rütmid kus inimese tähelepanu ja tegevus on koondunud mingite objektile või tegevusele. Kõik ümbritsev ei jõua teadvusesse, nt. eksami sooritamine.
3.Ärkvel ja rahulik – valdavalt on alfa rütm, st. inimene on igapäeva tegevuse juures. Tahtlik tähelepanu vaheldub tahtmatuga. Mõtlemises on vabad assotsiatsioonid.
4.Unisus – see on seisund, kus inimene tunneb kerget väsimust ja alfa rütmid hakkavad üle minema teeta rütmideks. Tavaliselt selles seisundis lülitatakse välja need ärritajad mis magamajäämist segavad.
5.Kerge uni – valdavalt teeta võnked. Uinumise staadium, kus inimesed magavad pinnapealselt. Võib esineda kujutluspilte, kuid need ei ole unenäod. Äratamine on kerge.
6.Sügav e. raske uni – valdavaks on delta rütmid. Inimene magab sügavalt, aju elektriline aktiivsus on madal ja äratamine on raske.
7.kooma – teadvus on kadunus, elutähtsate organite eest töötavad masinad. Elutegevusest annab märku pupillide reaktsioon.
8.surm – isegi pupilli reaktsioone pole.
Unehäired
Insomnia – kõige enam levinud unetus. Seotud mingi ülepinge seisundiga. Ravimeid tarvitada ainult siis, kui arst on need ravimid määranud.
Uneapnoe – harva esinev unehäire, sellised inimesed ei saa hingata kui nad jõuavad sügava une faasi. Kui ei saa hingata une käigus, siis käivitub ärkamisreaktsioon. Peetakse imikute äkksurma põhjuseks.
Narkolepsia – kontrollimatu unevajadus, kus inimene on tavategevuse juures ja läheb järsku REM unne tagasi. Võib kesta mõnest sekundist mõne minutini, siis ärkavad üles. Võib olla kaasasündinud.
Unes rääkimine ja kõndimine – on sügava une staadiumis. Enamasti esineb seda lapse ja puberteedieas. Vähem on täiskasvanu eas. Täiskasvanuna esineb rääkimist siis, kui on eriti pingeline periood.
Uimastite mõju teadvusele
Need ained mis mõjutavad kesknärvisüsteemi mõjutavad ka teadvust, muutes inimese meeleolu, taju ja käitumist. Toime eripära järgi jaotatakse neid aineid kolme suurde rühma – depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid.
Depressandid: väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla ka teadvusekaotust. Peamised depressandid on alkohol ja rahustid, mõnevõrra eraldiseisvatena kuuluvad siia ka opiaatide klassi ained. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist – kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi.
Stimulandid: ehk ergutid stimuleerivad kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad need ained südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Kasutajad usuvad, et stimulandid suurendavad nende töövõimet. Tegelikult paraneb küll tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad.
Nendest ainetest on kõige tuntum kofeiin. Suurtes kogustes tarbituna tõstab vererõhku ja kurnab südant. Veel on stimulandid nikotiin, kokaiin, amfetamiin jne.
Hallutsinogeenid: Hallutsinogeenid on ained mis muudavad taju ja kutsuvad esile ärksaid nägemishallutsinatsioone, teiselt poolt aga pärsivad kesknärvisüsteemi tegevust. Siia kuuluvad meskaliin, LSD, marihuaana.
Une faasid
Uni algab tavaliselt aeglase unega, mille käigus aju elektriliste ainete võnkeperiood suureneb. Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt siis jagatakse see aeglase une seisund omakorda neljaks stadiumiks.
Esimeses staadiumis valdab inimest unisus. See on kerge une staadium, kestab umbes 2 minutit ja selle ajal võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Esimese staadiumi jooksul kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam ja siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse, millele on tüüpilised veidi suurema sagedusega lained. Kahes esimeses staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine, silmad võivad suletud laugude taga pikkamööda liikuda. Seejärel läbitakse kiiresti kolmas aste ja jõutakse neljandasse – deltaunne ehk sügava une staadiumi. Aju on aktiivne ning ka lihaste toonus pole oluliselt muutunud, seetõttu on just sel ajal võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, mis sarnaneb aeglase une teise astmega. Järgneb kiire ehk paradoksaalse une seisund, mis on oma suurema lainesageduse poolest võrreldav ärkvelolekuga, tegelikult tähendab see sügava une järku. Nüüd liiguvad silmamunad kiresti. Siit tuleb kõnealuse seisundi kolmas nimetus, REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, võib täheldada näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. Tavaliselt nähakse selles faasis unenägusid.

Emotsioonid
Darwini emotsiooniõpetus
Aastal 1872 ilmus Charles Darwini teos „Emotsioonide väljendumine inimesel jaloomal“. Darwin leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimese emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emitsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka. Järelikult on see võte kasulik enese kaitsmiseks.
Põhiemotsioonid
Põhiemotsioonideks peetakse neid emotsioone, mis on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. Eristatakse 6 põhiemotsiooni: õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus.
*õnnelikkust defineerivad inimesed erinevalt. See võib tähendada nii rõõmu-ja harmooniatunnet, rahulolu iseenda ja oma eluga kui ka probleemide puudumist. Uuringud on näidanud, et abieluinimesed peavad end õnnelikumaks kui mitte kunagi abielus olnud inimesed.
*üllatus ehk imestus kestab teiste emotsioonidega võrreldes lühemat aega. Ta avaldub selgesti näoväljendustes – kulmud tõusevad üles ja silmad lähevad pärani.
*Kurbust toovad meile lahkumised, kellegi või millegi kaotus, tihti ka meie vead ja eksisammud. Aga ehkki negatiivne tunne, aitab kurbus meid kohanemisel. Ta võib meid ergutada tegema muutusi oma elus, et mitte korrata seniseid vigu. Samas võib kurbus olla ka teistele inimestele vihjeks kui me vajame abi ja toetust.
*hirmu iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek, mida võib põhjustada kas tegelik või kujuteldav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides (higistamine, kõhulahtisus, vms). Evolutsioonis on hirmul ohu eest hoiatajana olnud eelkõige kaitsev ülesanne.
*viha tekib siis kui usume, et meid on ebaõiglaselt koheldud või tahtlikult solvatud. Vastupidiselt üsna levinud arusaamale pole aga parim viis vihast vabanemiseks selle väljanäitamine. Nimelt on uurimised kinnitanud, et viha toidab iseennast ning selle sagedane väljavalamine muudab inimese veel vihasemaks. Pealegi tekitab niisugune käitumisviis probleeme inimestevahelistes suhetes.
*vastikust kutsuvad meis esile oma olemuselt või päritolult eemaletõukavad objektid ja sündmused. Aga ebameeldivusele vaatamata aitab ka vastikustunne meil keskonnas paremini toime tulla. Mõnigi kord annab ta märku ähvardavast ohust. Vastikuse puhul ilmneb eredakt selle psühholoogiline päritolu: ühes kultuuris täiesti vastuvõtmatuks peetav võib teises kultuuris olla igapäevane või isegi kõrgelt hinnatud.
Emotsionaalsed seisundid
*meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Mõnikord tekib meeleolu märkamatult mitme iseenesest vähese tähtsusega sündmuste koosmõjul.
*afekti peetakse emotsionaalseks plahvatuseks, sest ta tekitab kiiresti on väga tugev ja kestab lühikest aega. Ta avaldub otsekohe ka väliselt, see on teda raske varjata. Tuleb ette ka haiguslikke afektiseisundeid, mille korral ei mäleta inimene hiljem üldse mis afekti ajal toimus.
*kirg on väga tugev ja suhteliselt pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Vahel võib kirg inimest haarata kogu eluks, kuid ta võib kesta ka lühikest aega. Kuna kirel on tohutu jõud, siis on oluline ka tema suund või objekt. Kui nn positiivsed kired ei too tavaliselt kaasa suuri probleeme siis negatiivsete kirgede tagajärjed võivad osutuda väga raskeks.
*frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Kogedes suutmatust eesmärke saavutada, võib inimene otsida põhjusi iseendast või välistest teguritest.
*ärevust võib pidada lähedaseks hirmuemotsioonile kuid nad pole üks ja sama. Kui hirm seostub mingi kindla objekti või sündmuse kartmisega siis ärevus on pigem ähmane ebamugavustunne. Psühholoogias eristatakse kognitiivset ärevust, mida iseloomustab teatud mure või sisemine rahutus ning somaatilist ärevust millele on tunnuslikud niisugused kehalise ebamugavuse ilmingud nagu lihaspinge, motoorne rahutus, peavalu, südamekloppimine. Esinevad väga sageli koos.
Emotsioonide pühhofüsioloogilised väljendused
*südame ja veresoonkonna töös – südame töö kiirenemine või aglustumine, mille tõttu inimene punastab või kahvatab; eriti tugeva emotsiooni korral tõuseb vererõhk.
*hingamises – erutunud inimese hingamine kiireneb, tugeva ehmatuse või suure põnevusega või ’’hing kinni jääda’’.
*seedeelundkonna töös – ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral tunneme, et suu kuivab (seedemahlade eritus lakkab)
*sise- ja välisnõrenäärmete töös – adrenaliinierituse suurenemine põnevust tundes, pisaranäärmete töölehakkamine kurbuse või leina puhul.


Arengupsühholoogia
Lapse mõtlemise areng (Jean Piaget teooria)
1.sensomotoorne 0-2 aastat – normaalse arengu puhul kujuneb see 8. elukuuks. Kuni sinnani laps ennas ümbritsevat ei eristam st. inimesi, mänguasju jt objekte mis on nägemisväljast väljas, taga ei otsi. Esimesed 4 elukuud käib maailma tunnetamine käe ja suu ühistöös. Sealt edasi hakkab toimuma käe ja silma ühistöö. Selle perioodi lõpuks oskavad nad kõndida ja väga intensiivne kõneareng.
2.eeloperatsiooniline 2-7 aastat – väga intensiivne sõnavara kasv, aga mõtlemine on egotsentriline e. enesekeskne. Kõne ja laused on vähe informatiivsed. Sellel perioodil on valdavalt kujundlik mõtlemine.
3.konkreetsete operatsioonide periood 7-12 aastat – sellel perioodil läheb paika aja ruumi mõiste. Õppimises kasutatakse mehaanilist mälu. On võimalik õpetatada konkreetseid ülesandeid kasutades sümboleid.
4. formaalsete operatsioonide periood 12-... aastat – iseloomulik loogilise mõtlemise kujunemine. Üldistamisvõime areng. Seoste ja suhete tabamine. Empaatia võime kujunemine.

Sotsiaalpsühholoogia
Grupi tunnused:
*kindel liikmete arv, kõik liikmed teavad, et nad kuuluvad sellesse gruppi
*grupil on tegutsemiseks mingi kindel eesmärk
*grupi tunnuseks on nö ’’meie’’ tunde tekkimine, st. vastukaaluks eristatakse ’’nemad’’ grupp ja pidevalt toimub võrdlus ’’meie’’ vs. ’’nemad’’
*osadel gruppidel on mingid välised tunnusmärgis, mis näitab kuuluvust sinna gruppi
Grupiga liitumise kolm etappi
1.inklusiooni periood – ajaline periood (tavaliselt paar kolm päeva) kus pannakse paika kas uus grupi liige võetakse sellesse gruppi omaks ja kas ta kohaneb ise selle grupiga või jääb ka tõrjutuks, isoleerituks. Kaks äärmust, aluseks mõlemal juhul on hirm ja ebakindlus, et grupp ei võte seda inimest omaks.
2.mõjujõu valdamine – iga uus liige lükkab paigast ära vanad suhted, st. endistest liidritest võivad saada kaaslased ja uuest liikmest liider. Mõjujõu valdamise aluseks on meis kõigis olev sünnipärane kontrollitarve. Kasvatus kas soodustab või võtab seda maha. Normaalse kontrollitarbega inimene suudab olla mõnes grupis liider ja teises rahulikult kaaslane. Kaks äärmust: *autograaf on inimene kes püüab igas situatsioonis ja grupis olla liider, kui ta seda positsiooni ei saa siis tunneb ta ennast alandatuna. *abdikraat on oma olemuselt kontrollist loobuja. Sellel perioodil otsustatakse kes selles grupis üleval on, kes all.
*emotsionaalsete suhete väljakujunemine – igas grupis kujunevad nn sõpruskonnad, need on inimesed kellele me räägime endast natukene rohkem kui ülejäänud grupiliikmetele ja samas ootame, et nemad meile samaga vastaksid. Otsustatakse, kes inimesele lähemal kes mitte.

Suhtlemispsühholoogia
Isikutaju:
*esmamuljeefekt – see on teise inimese tajumine eskamordsel kohtumisel, esimeste sekundite jooksul. Esmamulje puhul tajub inimene teist inimest kõikide meeleelunditega. Kõik meeleelundid töötavad aktiivsemalt. Suhtlemine: 10% saame ja anname läbi sõnalise suhtlemise, 55% anname ja saame läbi mitteverbaalse suhtlemise, 35% hääletoon, kõnelemise kiirus.
*stereotüübid – teiste inimeste tajumine toimub üldiselt üksikule. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne.
*projektsioon – enda positiivsed jooned kanname me üle enda jaoks meeldivatele inimestele, enda negatiivsed jooned tahame kanda üle enda jaoks ebameeldivatele inimestele.
*korduvtaju – alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid.
Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid:
*isikuruum:
- intiimtsoon, see on kehapinnast oma 35-50 cm. See on piirkond kuhu lubame enda jaoks kõige lähedasemaid inimesi (perekond, armastatu, seksuaalpartner). See piirkond on ainult minu ja siseneda võib ainult minu loal. Kui selles piirkonnaks on võõrad inimesed, siis me tunneme ärevust, ebakindlust, ebameeldivust a oleme selles lühikest aega.
-isiklik tsoon – see läheb kehapinnast 1,2-3,3 meetrit. See on ’’kaitsemull’’ millega kõik inimesed suhtlevad. Kõik need piirkonnad on seljatagant suuremad. Ekstravertidel on isiklik tsoon väiksem, introvertidel suurem. Skisofreenikute piirkond on väga suur. Põhjamaalaste isiklik tsoon suurem, lõunamaalastel väiksem. Kujuneb välja 10-12 aastaselt. Isiklik tsoon lubab sisenemist sõpradele, tuttavatele ja rollitäitjatele. Sõbrad lubatakse intiimtsooni ja isikliku tsooni piirimaile.
-sotsiaalne tsoon – läheb kehast 3,5 m kaugusele. See on suhtlemine rollide tasandil. Esinemine väikese grupi ees.
-avalik tsoon – on esinemine suurema audirooeiumi ees, nt. esinemine kooli rahva ees. Seotud nägemisega ja tagasiside saamisega.
*silmside – suhtlemise alustamiseks võetakse kõigepealt pilkkontakt. Mida agressiivsem on inimene, seda kauem suudab ta hoida pilkkonatakti. Tavaline pilkkontakti hoidmise aeg on 20 sekundit. Rääkija vaatab otsa lühemat aega kui kuulaa, sest ta tegeleb kolme asjaga korraga
-vaatab otsa, et saada tagasisidet kuidas tema poolt edastatud info kohale jõudis. Pikkontaktiga on seotud ka sobivamad istumisasendid laua ääres.
-informatsiooni ette töötlemine
-alateadlikult kontrollib oma mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid
Silmsidemega suhtlemine kujuneb välja alates 5ndast eluaastast.
*Näoväljendus – suures osas emotsioone on nähtavad inimese näos või näoväljenduses. Vastsündinu on suuteline oma näolihastega esile kutsuma 20 000 näoilmet.
-eksternaalid – inimesed kes väljendavad aktiivselt oma emotsioone nii žestides kui ilmetes. Erinevuseks on temperamendi tüüp ja kasvatus.
-internaalid – inimesed kes elavad oma tundeid sissepoole. Aluseks on temperamendi eripära ja kasvatus.
Läbi erinevate kultuuride on näoväljendustest ära tuntavad õnn, viha, kurbus, üllatus, jäikus ja hirm. Inimese parem näopool väljendab emotsioone nii, et nad on tahtega kontrollitud ja vasakus näopooles väljenduvad emotsioonid täiesti ehedalt.
*žestid – kõikvõimalikud kehaliigutused
-embleemid – kultuurispetsiifilised või grupispetsiifilised märgid, mille puhul kõnet pole vaja.
-illustraatorid – kasutatakse paralleelselt kõnega, et kõnet illustreerida ja paremini arusaadavamaks teha.
-adaptorid
¤objektadaptor – mingi ese
¤enese adaptor – ärevuse maandamiseks enesepuudutamine.
Situatsioonis kus inimene tunneb end ebakindlalt ja tema ärevus kasvab, kasutab ta mingeid vahendeid oma ebakindluse varjamiseks ja ärevuse maandamiseks. Naised suudavad paremini oma näoväljendusi peita ja mehed žestidega näolt tähelepanu eemale pöörata.
*puudutused e. taktiilsus – suhtlemise käigus antud ja saadud puudutused on seotud suhte tüübiga.
-funktsionaalsed suhted – teine osapool on objekt ja isiksust seal taga ei ole
-sotsiaalsed suhted – suhtlemine toimub rollide tasandil aga isiksus on haaratud.
-sõprussuhted – mida rohkem puudutatakse seda avatumaks lähevad suhted. Mehed puudutavad positsiooni näitamiseks ja naised empaatia väljenduseks.
-seksuaalsuhted – puudutused on lubatud kõikidesse kehapiirkondadesse.

Lähisuhted
John Alan Lee: kirjeldab armastusstiili, kolme põhistiili ja kolme lisastiili. Armastusstiil käib suhte juurde ja neid vahetatakse. Kui inimene on paralleelselt mitmes suhtes korraga siis ta võib iga suhte puhul kasutada erinevaid stiile.
*eros – erootiline armastusstiil mille puhul on tähtis füüsiline atraktiivsus e. näha teda ja armuda. Selle stiili kasutajatel on olemas mingi mudel. Erootilised armastajad kirjeldavad oma lapsepõlvekodu väga sooja, südamlikuna ja nende kodus on vanemad alati väljendanud tundeid.
*ludus – mänguline armastus. Selle stiili kasutaja ei ole valmis pikaajaliseks püsisuhteks. Enamasti jäävad nad üksikuks, aga partnereid on neil koguaeg. Tihti on korraga mitu suhet, suhte algusest peale nad ei varja, et vastutust suhte eest nad ei võta. Oma lapsepõlvekodu iseloomustavad nad keskpäraselt, aga väidavad, et on suhetes kõvasti haiget saanud varases täiskasvanueas.
*storge – sõbralik armastus mis kujuneb aeglaselt pikaajalise sõpruse baasil. See on suhe ilma kire ja meeletuseta ja tundeid eriti ei väljendata. Arvatakse, et tänapäeval on storget kõige vähem sest inimesed on liikuvad mitte paiksed. Lapsepõlvekodu hindamisel väidavad, et nad on üles kasvanud paljulapselises suures peres, kus suuremad on varakult hoidnud väiksemaid, on tehtud kõvasti tööd ja tunnete väljendamiseks pole aega olnud.
*mania – maniakaalne armastaja on kohutavalt armukade, kontrolliv ja pidevalt tahab saada tagasisidet kas teda armastatakse sama palju kui tema armastab. Öeldakse, et tema armastab oma amastust mitte teist inimest. Lapsepõlvekodu on olnud õnnetu, paljud on kasvanud üksikvanematega peres millele on eelnenud valus lahutus e lapsi on akasutatud relvana teise vanema vastu.
*pargma – praktiline armastus mille aluseks on mingisugune ühistegevus või majanduslik alus.
*agape – altruistlik. Seostatud kristliku kasvatusega. Selle stiili kasutajad pühendavad oma suure tunde jumalale ja leiavad, et armastus teise inimese vastu on teise aitamine kuni eneseohverdamiseni välja.
Roberth Stenberg: iseloomustab suhteid läbi kolme külje:
1.emotsionaalne külg e. lähedus – osavõtlikkus, impaatia, teise inimesega arvestamine
2.motivatsiooniline e. kirg – see külg on seotud füüsilise atraktiivsusega, seksuaalsusega ja mängulisusega suhtes.
3.tunnetuslik e. otsustus – otsustus selles suhtes olla, seda suhet säilitada ja kriisi olukorras selle suhtega tööd teha.
KOLMNURK
*neutraalsed suhted – suhtlemine rollide tasandil kus isiksus on vähe haaratav
*meeldimine – meeldimissuhte tasand
*meeletu armumine – suures osas füüsilise atraktiivsuse pinnal, tekib kiiresti ja hääbub kiiresti
*tühi armastus – iseloomustab kui väga pikaajalisesuhtes inimesi seob kohustus aga lähedus ja kirg on kadunud. Selle kõrval on tavaliselt ka teised suhted.
*romantiline armastus – lähedus ja kirg aga puudub kohustus. Nn. Romeo ja Julia armastus. Iseloomustatakse ka noorte armastusena.
*rumal armastus – nn. hollywoodi tüüpi armastus
*sõbralik armastus – kohusetunne ja lähedus, pikaajaline kooselutüüp, kus kirel on väiksem tähtsus suhtes kui kohustysel ja lähedusel.
*täiuslik armastus – mille poole kõik püüdlevad aga kõik ei jõua.

Thursday 15 April 2010

Ühiskond

aktiivne poliitika - poliitika eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teke
aktsia - väärtpaber mis tõendab et selle omanikule kuulub vastav osa ettevõttest
alternatiivkulu - ühe hüvise tootmisel mõne teise tootmisest saamata jäänud tulu/kasu
ankurvaluuta - välisvaluuta mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud
deflatsioon - üldise hinnataseme jätkuv alanemine
depressioon - majanduslangus
devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes
dividendid - ettevõtte omanikule makstav kasumiosa
dumping - kauba pakkumine ajutiselt madala hinnaga mille eelmärgiks on turu vallutamine
eelarvedefitsiit - eelarve puudujääk, riigi kulud on suuremad kui tulud
eksporditõke - piiratakse või keelustatakse mingi kauba väljavedu riigist
elatusstandard - elatustase, mis määrab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluva isiku standardi
erasektor - sinna kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted
esmatarbekaup - kaup mis rahuldab tarbija esmaseid vajadusi
fikseeritud vahetuskurss - koduvaluuta hind mis on ankurvaluuta suhtes kindlaks määratud
finantskapital - tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid
hüvis - tootmistegevuse tulemusena valminud kaup/teenus mis on suunatud tarbija vajaduste rahuldamisele
import - kaupade sissevedu riiki
indekseerimine - majandus- ja sotsiaalpoliitika protseduur millega kontrollitakse hindu, makseid või töötasu
inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil
inflatsioonimäär - keskmise hinna protsentuaalne muut
intress - raha hind
kapitalism - majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses
kapitalistid - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kellele kuuluvad tootmisressursid
kasum - summa mille võrra ettevõte tulud ületavad kulusi
konverteerimine - ühe valuuta vahetamine teise vastu
kvoot -
leibkond - majapidamisüksus, mille moodustab perekond
lisandusväärtus - igas tootmisetapis kauba turuhinna suurenemine
luksuskaup - kaup mida inimene kasutab ja mis moodustab tema elu mugavamaks
lõpptarbimine - kaubad ja teenused mida ei kasutada enam ühegi teise toote tootmiseks
majanduslangus - toodangumaht majanduses kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulek kahaneb
maksukoormus - riiklike maksude suhe SKP-sse
riigisubjekt -
mittetolliline piirang - kaubanduspiirang mida on võimalik rakendada lisaks tollidele või kvootidele
monetarism - majandusteaduse liberaalne vool mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka
ostujõud - kaupade ja teenuste hulk mida saab rahaühiku eest osta
ostukorv - peegeldab tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavate kaupade ning tasuliste teenuste maksumust
palk - brutopalk (väljateenitud töötasu enne maksude mahaarvestamist) ja netopalk (summa mis jääb maksudest üle)
passiivne tööpoliitika - tegeletakse peamiselt töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega

Wednesday 14 April 2010

inka

Dear Sir,
I am writing to complain about the holiday I went on by your advertisements suggestion. On your advertisement were many facts that were untrue.
Firstly, the advertisement said there would be ''beautiful sandy beaches'', it was far from that. The beaches were filthy, there was trash everywhere, also there was too much people, there was barely enough room to breath. Also about the advertisement saying I could go snorkelling, there was no equipment to use.
Secondly, there was no possible ways to take a trip on an elephant because the row was too long to wait in. There was no option of waiting due to the fact that weather was too hot.
Furthermore, you promised cycling around the town to meet the locals, but the bikes were out of order. Our holiday was absolutely ruined and I blame it all on you for false advertisement.
You can only imagine how disappointed I am. I am confident that I am entitled to a partial refund in addition to an apology for the inconvenience. I look forward to receiving a prompt reply.

Yours faithfully,
Mari Mets.

Tuesday 6 April 2010

NSVL lagunemine

Mihhail Gorbatðovi võimuletulekuga 1985. aastal algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid reformid (perestroika) ja avalikustamine (glasnost). Vajaduse muutuste järele tingisid NSV Liidu majanduslik pankrot, mida kiirendasid Afganistanis peetud koloniaalsõja kulud ja naftahinna järsk langus maailmaturul, ning Moskva suutmatus minna kaasa võidurelvastumise järjekordse ringiga, mis oli alanud Washingtoni poolt välja kuulutatud “Tähesõdade” programmiga.
Keskvõimude uue poliitika sisuks oli Nõukogude ühiskonna sisepingete vähendamine poliitilise ja majanduselu mõningase liberaliseerimise hinnaga. Majanduses lubati asutada mitmesuguseid kooperatiive, rendi- ja ühisettevõtteid, meelitati maale väliskapitali, püüti tõsta töötajate isiklikku materiaalset huvitatust paremast tööst. Sisepoliitikas võeti ette kaadrimuudatusi ja piiratud demokraatlikke reforme, anti liiduvabariikidele rohkem iseotsustamisõigusi, samas aga õhutati impeeriumi ääremaadel rahvustevahelist vaenu, tegemaks võimatuks nende alade eraldumist Nõukogude Liidust.
Tegelikkuses ei suutnud Nõukogude juhtkond peagi enam sündmuste käiku kontrollida, mitmekümne aasta kestel mahavaikitud või mahasurutud vastuolud ja suurriigi paljude rõhutud rahvaste vabanemispüüe kasvasid Moskva võimudel üle pea. Aastail 1989–1990 toimusid NSV Liidu Kesk- ja Ida-Euroopa “rahvademokraatlikes” satelliitriikides demokraatlikud rahvarevolutsioonid, Saksamaa taasühines ning “külmas sõjas” kaotajaks osutunud Nõukogude Liidu edasine kooshoidmine muutus võimatuks. Impeeriumi lagunemine oli alanud siiski juba veidi varem — Balti riikidest.
M. Gorbatšovi tõus NLKP etteotsa ei toonud Eestis esialgu kaasa mingeid erilisi muutusi. Kui 1986. aasta kevadel toimus Ukrainas Tšernobõli aatomielektrijaamas tuumakatastroof, saadeti tuhandeid eesti mehi sõjaväe kordusõppuste korras oma elu ja tervise hinnaga plahvatuse tagajärgi likvideerima: samal moel saadeti Nõukogude armees sundaega teenivaid eestlasi sõdima Afganistani või suruma maha teiste impeeriumi vähemusrahvuste vastuhakke.
Lääneriikide abist eluliselt huvitatud Moskva võimud olid siiski sunnitud tsensuuri ja julgeolekuorganite haaret lõdvendama ning Balti riikides algas uus ärkamisaeg.

Eestlaste esimeseks suureks väljaastumiseks oli 1987. aastal puhkenud nn. fosforiidisõda — massiline protestiliikumine Moskva keskvõimu kavade vastu rajada Kirde-Eestisse suured fosforiidikaevandused, mis toonuks kaasa ulatusliku keskkonnareostuse ja migrantide sissevoolu uue laine. Teadlaskonna poolt ajakirjanduses algatatud vastukampaaniast kasvasid välja kõikjal Eestis toimunud rahvakoosolekud ja üliõpilaste juhitud protestiüritused. Rahva üksmeelse protesti tõttu oli ENSV juhtkond sunnitud kaevanduste avamisest loobuma.
Samal ajal kaasnes poliitilise surve nõrgenemisega eestlastest poliitvangide vabanemine Venemaa vangilaagreist ja teisitimõtlejate-dissidentide tegevuse hoogustumine. Kui varem oli selles vallas juhtivam olnud Leedu — tänu katoliku kiriku Nõukogude-vastasele rollile (katoliku kirikut juhiti Vatikanist, sellal kui luteri kiriku tähtsaim levikuala Ida-Saksamaal oli Nõukogude võimu all) — siis nüüd nihkus raskuspunkt Eestisse. 23. augustil 1987, Hitler-Stalini pakti aastapäeval korraldati Tallinnas rahvakoosolek, millel nõuti pakti salaprotokollide hukkamõistmist (NSV Liidu juhtkond eitas nende olemasolugi) ja Nõukogude anneksiooni lõpetamist. Repressioonid miitingu korraldajate (Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas Tiit Madissoni ja Lagle Parekiga) vastu jäid suhteliselt leebeiks — Läänega suhete parandamise üheks eelduseks oli inimõiguste-alase olukorra parandamine NSV Liidus.
Samas ei saanud kogu rahvas 23. augustil esitatud nõudmistega avalikult ühineda, kuna see oleks andnud Moskva keskvõimudele ettekäände laiaulatuslike karistusaktsioonide korraldamiseks. Ideeks, mille ümber võis rahvas koguneda, kartmata liikumise lämmatamist toore jõuga, kujunes 1987. aasta septembris esitatud loosung ENSV üleviimisest isemajandamisele — IME (Ise Majandav Eesti) projekt, mille eeskujuks olid Hiinas loodud vabamajandustsoonid.
Sama aasta detsembris tekkis rahvaalgatuse korras esimene mittenõukogulik massiorganisatsioon — Eesti Muinsuskaitse Selts — millel oli peatselt üle 10 000 liikme ja mis mõnda aega etendas Eestis pigem poliitilise erakonna osa.

Bioloogia

Valgusüntees
Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA mokekule, aminohappeid, ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d.
Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. DNA kood määrab ära aminohappe. Aminohape vabaneb tRNA küljest vaid siis kui antikoodon on komplementaarne ribosoomis viibiva DNA koodiga. Alles siis astub ribosoom ühe sammu edasi ja tema sees on juba uus DNA kood. Protsess kordub ainult selle vahega, et uus DNA kood vajab uut tRNA-d uue aminohappega. Iga sammuga liitub ahelasse üks aminohape vastavalt DNA-koodile. Protsess toimub seni kuni ribosoom jõuab terminaatorini e. lõpetava koodini. Siis ''murdub'' tekkinud valgu ahel ribosoomi küljest lahti.

Mendeli seadused
Menedel tegi katseid hernestega ja jälgis mil viisil pärandub herne värvus. Kasutas kollaseid ja rohelisi herneid.
I kahe homosügoodi monohübriidsel ristamisel avaldub F1 põlvkonnas ainult üks dominantne tunnus (kõik herned on kollased)
II kahe heterosügoodi monohübriidsel ristamisel toimub nende järglaskonnas tunnuste lahknemine suhtes 3:1 dominantsete tunnuste kasuks.
III kahe heterosügoodi dihübriidsel ristamisel päranduvad mõlemad tunnused teineteisest sõltumatult vahekorras 3:1

Meioos on sugurakkude valmimine sugunäärmetes, naistel 2 munasarja, meestel 2 seemnesarja. Meioosil on 4 faasi asemel 8, mis kannavad samu nimetusi mis mitoosil. Kui mitoosil jääb kromosoomide arv samaks, siis meioosil väheneb kromosoomide arv 2 korda ning inimese sugurakku jääb 23 kromosoomi. Seemnerakkude meioos kannab nim. spermatogenees ja see kestab 4-3,5 kuud. Munaraku meioos kannab nim. ovogenees ja kestab minimaalselt 12 aastat ja maksimaalselt 55.
Mitoos on keharakkude paljunemine. Mitoosil on 4 faasi e järku. Ajajärku kahe mitoosi vahel nim. interfaasiks.

Bakterid on eeltuumsed e prokarioodid. Plasmiidide peal paiknevad geenid, mis annavad bakteritele erilisi võimeid. Nt. taluda ekstreemseid tingimusi või lagundada naftat/raskemetalle. Bakterite plajunemine toimub pooldumise teel.
Tähtsus: viivad läbi süsiniku ringet, lagundavad aineid, fotosünteesi käigus tekivad uued orgaanilised ained. Bakterid, kes elavad inimorganismis, sh seedebakterid, kaitsevõimet andavad bakterid nahal. Bakterid, kes midagi toodavad/tooted, mida bakterite abil saadakse, antibiootikumid, piimatooted, hormoonid (insuliin, adrenaliin). Keskkonnapuhastamiseks kasutatavad bakterid.
Patogeensed bakterid põhjustavad haigusi. Salmonelloos, tuberkoloos, tüsenteeria jt soolenakkused.
Viirused ei ole klassikalised elusolendid vaid nad ärkavad ellu alles siis kui satuvad elusorganismi. Geene on kolme sorti:
1. replikatsiooni e. paljunemisgeenid - RNA lõik paljundab ennast
2. struktuurigeenid - RNA lõigud toodavad enda ümber kapsiide
3. regulaatorgeenid - hakkavad tootma eri toksiide.

Mutatsioonid on kromosoomide ja DNA-ga toimunud muutused. Võivad olla pärilikud või mittepärilikud, vastavalt toimumiskohale. Pärilik mutatsioon leiab aset sugurakkudes ja kanduvad edasi järglastele nt. downi sündroom. Mittepärilikud mutatsioonid toimuvad kõikides ülejäänud rakkudes, somaatiline mutatsioon. Ei kandu edasi järglastele ja kestab kuni kandja elab. Mutatsioone põhjustavad mutageenid (nt radioaktiivne kiirgus)
Ulatuse alusel jagunevad mutatsioonid kolmeks:
1. geen e punktmutatsioon - väga sagedane, kuid ei avaldu genotüübid e välimuses
2. kromosoommutatsioon - muutunud on suurem piirkond kromosoomis, muutunud on pool DNA-st. Avaldub alati fenotüübis ja toob kaasa mingi haiguse.
3. genoommutatsioon - muutub kromosoomide arv. Sageli hukutab või toob kaasa väärarengu nt downi sündroom.

Bioloogia ja meditsiin
Haigused jagunevad pärilikkuse alusel kolmeks
1. mittepärilikud haigused:
a) nakkushaigused - gripp, ''täppidega'' haigused, tuberkoloos
b) külmetushaigused - nohu, köha, bronhiit, kopsupõletik, angiin
c) traumad - luumurrud, hambapõletikud, armid, peapõrutused
2. pärilikud haigused - põhjuseks sugurakus toimunud mutatsioon või mõni retsessiivne geen. Downi sündroom, ''happy puppet''
3. päriliku soodumusega haigused - on toimunud mingi muutus sugurakus, kuid selle avalduminie sõltub eluviisist või keskkonnast. nt alkoholism, fenüülgetonoomia (laktoositalumatus)

Darwini teooria käsitleb bioloogilist evolutsiooni e kuidas elusolendid on tekkinud. Tema teooria ütleb et ''kõik olemasolevad liigid on arenenud järk-järgult üksteisest väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Eeldus teooria tekkeks oli ümbermaailmareis purjekal ''Beagle''. See viis ta mõttele, et mujal maailmad on liigid omavahel segunenud ja ühtllustunud, kuid Austraalias on liigid jäänud primitiivseks ja muutumatuks.
Tõendid:
1. Embrüonaalsed tõendid
2. Paleontoloogilised leiud (kivistised) - annavad tunnistust liikidest, kes kunagi elasid, muutusid ja kadusid.
3. Rudimendid ja atarism - rudimendid on kasutud elundidm mis on olnud mingil viisil vajalikud meie eelkäijatele. Atarism on harva esinev üksik otsene loomariigi tunnus.

Monday 29 March 2010

Keisri Hull 2

“Keisri hull” - Jaan Kross

Millal?
1827-1859

Kus?
Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas (Põltsamaal)

Kes?
Timoga heades suhetes:
Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga – Alekander Esimesega
Jakob Mätlik – päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend
Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty – alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga
doktor Robst – hoolitses mõisarahva tervise eest
Käsper – Bockide teener
Elizabeth/ Elsy – Timo õde
Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde
Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga
Anna – Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine
härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich – Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest
Jüri – Timo poeg, ustav keisrile
Eeva – Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja
Timoga vastuolus
Laming – mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul
Peter von Mannteuffel – Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv
Karl – Timo vend, kes avaldas Eevale armastust

Mis juhtub?
Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise – Eeva Mätliku.
Timo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad.
Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus.

Kuidas lõpeb?
Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja. Jakob läheb välismaale ning annab päevaraamatu Jürile.

Miks?
Jaan Kross püüdis lugejale tõestada keisri võimu suurust ning tähtsust. Ta esitles veenvalt sellel ajal elanud inimeste suhtumist uudsetesse ideedesse ning demokraatiasse läbi Jakobi päevaraamatu. Samuti soovis ta näidata, mis juhtub nendega, kes mõtlevad keisrile vastupidiselt ning julgevad seda ka välja öelda. Ma arvan, et raamatu põhiideeks oligi näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. Autori eesmärk mõjutab lugejat, ent jätab ruumi ka teistele arvamustele.

Järeldused ja mõtted
Alustades J.Krossi teose “Keisri hull” lugemist, olin valmistunud kuuldu põhjal igavaks ajalooromaaniks, kus on palju aastaarve ja fakte. Mõistsin, et tegelikult on tegu universaalse teosega. Iga lugeja saab sealt endale mingi uue mõtte. Kõik sõltub vaid sellest, mis pilguga vaadata. Ajaloohuviline leiab romaanist talle olulise ajaloolise kindlaksmääratuse ning päriselt toimunud sündmused. Minule jäi silma pigem huvitavad karakterid, kes olid viimse detailini läbi mõeldud. Enim meeldis mulle Timo, kuna ta oli oma mõtlemises ja käitumises väga veevalajalik – ettearvamatu, kummaline, massist erinev ning humaanne. Ta uskus, et kõik inimesed on võrdsed, olenemata sellest, mis positsioonil on nad ühiskonnas, ning ta ei kartnud oma mõtteid jagada ka keisriga. Eriti meeldis mulle Timo käsikiri keisrile, kuna see oli väga põhjendatud ning asjalikus laadis. Huvitav oligi jälgida, millist inimest peeti ligi 180 aastat tagasi hulluks. Teine petegelane Jakob oli minu jaoks Conan Doyle kuulsa detektiivi S.Holmesi abilise doktor Watsoni prototüüp. Seda seetõttu, et alati sattus ta sündmuste keskele, võttis iga saladust kui lahendamata mõistatust ning nägi lahendust lihtinimese pilguga. Meelde jäi ka huvitav lahkhelide lahendamise viis: kutsuda kolmas isik konfliktis olijate arvamusi hindama ning probleemile objektiivset lahendust andma. Üldiselt oli tegu loetava raamatuga, sest autori kirjutusstiil oli kergelt loetav ning jälgitav. Kui saaks midagi ette heita, siis vaid iseendale, et ma selleaegset ajaloolist tausta ei osanud romaanile taustaks tuua.