Thursday, 8 October 2009

Ühiskonnaõpetus (tööstusühiskond, postindustriaalneühiskond, infoühiskond, heaoluühiskond, demokraatia, ühiskonna jätkusuutlikkus)

Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.

Tööstusühiskond (19.saj)

Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine.
Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle.
Tööstuspööre ja ülemine kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Täpsemalt muutusid tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarhvastiku suhtarv, leibkonnamudelid.


Postindustriaalühiskond (20. saj lõpp)

20. sajandi viimasel veerandil hakkas kujunema uus ühiskonnatüüp - postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus kasvast kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel.
Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajas tööjõuks haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse.


Infoühiskond

Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutusid olulisemaks.
Seda tüüpi ühiskonda kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse nimetatakse teadmusühiskonnaks.


Heaoluriik

Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majanduse ja tulude jaotamisse.
Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigifunktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust.
Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega.
Healoriigil on kaks põhilist tunnust. Esimene avaldub nimetuses ülekandeühiskond, mida heaoluriigi kohta ka vahel kasutatakse. Ressursside ülekandmine on sedalaadi ühiskonnale omane. Teiseks annab heaoluriigist tunnistust asjaolu, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.


Demokraatia

Kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, kus veel 1980. aastate lõpul oli ülekaalus autoritaarsed režiimid.
Demokraatia levik on olnud 20. sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus.
Lähimate aastakümnete tõenäoseks põhitrendiks kujuneb demokraatia kindlustumine, mitte aga levimine.
Seda perioodi mille jooksul üks valitsemiskord vaheldub teisega tuntakse kui ülemineku ehk siirdeperioodi. See algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Selle võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja -suhetes.
Demokraatia on valitsemiskord mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused.
Demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Samas on valimised ainult üks demokraatia tunnus.
Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid:
*kodanikuvabaduse tunnustamine
*õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
*võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
*kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
*vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, miks pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks.
*vähemuste õigustega arvestamine
*tsiviilkontroll sõjarelvade üle
Nende tunnuste ellurakendmunie eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsemisinstitutsioonide olemasolu. Alles siis kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud.


Jätkusuutlikkus

Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt.
Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas.
Viimastel aastatel on sotsiaalteadlased kasutusele võtnud mõiste hea valitsemine. Lisaks legitiimsusele peab niisugune valitsemine olema efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav.
Valitsemise efektiivsus näitab kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid.
Arenenud riikidele on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb.
Sama oluline kui rahvaarv on ka rahvastiku kvaliteet - inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda.

No comments:

Post a Comment

Post a Comment