Thursday 15 April 2010

Ühiskond

aktiivne poliitika - poliitika eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teke
aktsia - väärtpaber mis tõendab et selle omanikule kuulub vastav osa ettevõttest
alternatiivkulu - ühe hüvise tootmisel mõne teise tootmisest saamata jäänud tulu/kasu
ankurvaluuta - välisvaluuta mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud
deflatsioon - üldise hinnataseme jätkuv alanemine
depressioon - majanduslangus
devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes
dividendid - ettevõtte omanikule makstav kasumiosa
dumping - kauba pakkumine ajutiselt madala hinnaga mille eelmärgiks on turu vallutamine
eelarvedefitsiit - eelarve puudujääk, riigi kulud on suuremad kui tulud
eksporditõke - piiratakse või keelustatakse mingi kauba väljavedu riigist
elatusstandard - elatustase, mis määrab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluva isiku standardi
erasektor - sinna kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted
esmatarbekaup - kaup mis rahuldab tarbija esmaseid vajadusi
fikseeritud vahetuskurss - koduvaluuta hind mis on ankurvaluuta suhtes kindlaks määratud
finantskapital - tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid
hüvis - tootmistegevuse tulemusena valminud kaup/teenus mis on suunatud tarbija vajaduste rahuldamisele
import - kaupade sissevedu riiki
indekseerimine - majandus- ja sotsiaalpoliitika protseduur millega kontrollitakse hindu, makseid või töötasu
inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil
inflatsioonimäär - keskmise hinna protsentuaalne muut
intress - raha hind
kapitalism - majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses
kapitalistid - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kellele kuuluvad tootmisressursid
kasum - summa mille võrra ettevõte tulud ületavad kulusi
konverteerimine - ühe valuuta vahetamine teise vastu
kvoot -
leibkond - majapidamisüksus, mille moodustab perekond
lisandusväärtus - igas tootmisetapis kauba turuhinna suurenemine
luksuskaup - kaup mida inimene kasutab ja mis moodustab tema elu mugavamaks
lõpptarbimine - kaubad ja teenused mida ei kasutada enam ühegi teise toote tootmiseks
majanduslangus - toodangumaht majanduses kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulek kahaneb
maksukoormus - riiklike maksude suhe SKP-sse
riigisubjekt -
mittetolliline piirang - kaubanduspiirang mida on võimalik rakendada lisaks tollidele või kvootidele
monetarism - majandusteaduse liberaalne vool mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka
ostujõud - kaupade ja teenuste hulk mida saab rahaühiku eest osta
ostukorv - peegeldab tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavate kaupade ning tasuliste teenuste maksumust
palk - brutopalk (väljateenitud töötasu enne maksude mahaarvestamist) ja netopalk (summa mis jääb maksudest üle)
passiivne tööpoliitika - tegeletakse peamiselt töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega

Wednesday 14 April 2010

inka

Dear Sir,
I am writing to complain about the holiday I went on by your advertisements suggestion. On your advertisement were many facts that were untrue.
Firstly, the advertisement said there would be ''beautiful sandy beaches'', it was far from that. The beaches were filthy, there was trash everywhere, also there was too much people, there was barely enough room to breath. Also about the advertisement saying I could go snorkelling, there was no equipment to use.
Secondly, there was no possible ways to take a trip on an elephant because the row was too long to wait in. There was no option of waiting due to the fact that weather was too hot.
Furthermore, you promised cycling around the town to meet the locals, but the bikes were out of order. Our holiday was absolutely ruined and I blame it all on you for false advertisement.
You can only imagine how disappointed I am. I am confident that I am entitled to a partial refund in addition to an apology for the inconvenience. I look forward to receiving a prompt reply.

Yours faithfully,
Mari Mets.

Tuesday 6 April 2010

NSVL lagunemine

Mihhail Gorbatðovi võimuletulekuga 1985. aastal algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid reformid (perestroika) ja avalikustamine (glasnost). Vajaduse muutuste järele tingisid NSV Liidu majanduslik pankrot, mida kiirendasid Afganistanis peetud koloniaalsõja kulud ja naftahinna järsk langus maailmaturul, ning Moskva suutmatus minna kaasa võidurelvastumise järjekordse ringiga, mis oli alanud Washingtoni poolt välja kuulutatud “Tähesõdade” programmiga.
Keskvõimude uue poliitika sisuks oli Nõukogude ühiskonna sisepingete vähendamine poliitilise ja majanduselu mõningase liberaliseerimise hinnaga. Majanduses lubati asutada mitmesuguseid kooperatiive, rendi- ja ühisettevõtteid, meelitati maale väliskapitali, püüti tõsta töötajate isiklikku materiaalset huvitatust paremast tööst. Sisepoliitikas võeti ette kaadrimuudatusi ja piiratud demokraatlikke reforme, anti liiduvabariikidele rohkem iseotsustamisõigusi, samas aga õhutati impeeriumi ääremaadel rahvustevahelist vaenu, tegemaks võimatuks nende alade eraldumist Nõukogude Liidust.
Tegelikkuses ei suutnud Nõukogude juhtkond peagi enam sündmuste käiku kontrollida, mitmekümne aasta kestel mahavaikitud või mahasurutud vastuolud ja suurriigi paljude rõhutud rahvaste vabanemispüüe kasvasid Moskva võimudel üle pea. Aastail 1989–1990 toimusid NSV Liidu Kesk- ja Ida-Euroopa “rahvademokraatlikes” satelliitriikides demokraatlikud rahvarevolutsioonid, Saksamaa taasühines ning “külmas sõjas” kaotajaks osutunud Nõukogude Liidu edasine kooshoidmine muutus võimatuks. Impeeriumi lagunemine oli alanud siiski juba veidi varem — Balti riikidest.
M. Gorbatšovi tõus NLKP etteotsa ei toonud Eestis esialgu kaasa mingeid erilisi muutusi. Kui 1986. aasta kevadel toimus Ukrainas Tšernobõli aatomielektrijaamas tuumakatastroof, saadeti tuhandeid eesti mehi sõjaväe kordusõppuste korras oma elu ja tervise hinnaga plahvatuse tagajärgi likvideerima: samal moel saadeti Nõukogude armees sundaega teenivaid eestlasi sõdima Afganistani või suruma maha teiste impeeriumi vähemusrahvuste vastuhakke.
Lääneriikide abist eluliselt huvitatud Moskva võimud olid siiski sunnitud tsensuuri ja julgeolekuorganite haaret lõdvendama ning Balti riikides algas uus ärkamisaeg.

Eestlaste esimeseks suureks väljaastumiseks oli 1987. aastal puhkenud nn. fosforiidisõda — massiline protestiliikumine Moskva keskvõimu kavade vastu rajada Kirde-Eestisse suured fosforiidikaevandused, mis toonuks kaasa ulatusliku keskkonnareostuse ja migrantide sissevoolu uue laine. Teadlaskonna poolt ajakirjanduses algatatud vastukampaaniast kasvasid välja kõikjal Eestis toimunud rahvakoosolekud ja üliõpilaste juhitud protestiüritused. Rahva üksmeelse protesti tõttu oli ENSV juhtkond sunnitud kaevanduste avamisest loobuma.
Samal ajal kaasnes poliitilise surve nõrgenemisega eestlastest poliitvangide vabanemine Venemaa vangilaagreist ja teisitimõtlejate-dissidentide tegevuse hoogustumine. Kui varem oli selles vallas juhtivam olnud Leedu — tänu katoliku kiriku Nõukogude-vastasele rollile (katoliku kirikut juhiti Vatikanist, sellal kui luteri kiriku tähtsaim levikuala Ida-Saksamaal oli Nõukogude võimu all) — siis nüüd nihkus raskuspunkt Eestisse. 23. augustil 1987, Hitler-Stalini pakti aastapäeval korraldati Tallinnas rahvakoosolek, millel nõuti pakti salaprotokollide hukkamõistmist (NSV Liidu juhtkond eitas nende olemasolugi) ja Nõukogude anneksiooni lõpetamist. Repressioonid miitingu korraldajate (Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas Tiit Madissoni ja Lagle Parekiga) vastu jäid suhteliselt leebeiks — Läänega suhete parandamise üheks eelduseks oli inimõiguste-alase olukorra parandamine NSV Liidus.
Samas ei saanud kogu rahvas 23. augustil esitatud nõudmistega avalikult ühineda, kuna see oleks andnud Moskva keskvõimudele ettekäände laiaulatuslike karistusaktsioonide korraldamiseks. Ideeks, mille ümber võis rahvas koguneda, kartmata liikumise lämmatamist toore jõuga, kujunes 1987. aasta septembris esitatud loosung ENSV üleviimisest isemajandamisele — IME (Ise Majandav Eesti) projekt, mille eeskujuks olid Hiinas loodud vabamajandustsoonid.
Sama aasta detsembris tekkis rahvaalgatuse korras esimene mittenõukogulik massiorganisatsioon — Eesti Muinsuskaitse Selts — millel oli peatselt üle 10 000 liikme ja mis mõnda aega etendas Eestis pigem poliitilise erakonna osa.

Bioloogia

Valgusüntees
Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA mokekule, aminohappeid, ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d.
Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. DNA kood määrab ära aminohappe. Aminohape vabaneb tRNA küljest vaid siis kui antikoodon on komplementaarne ribosoomis viibiva DNA koodiga. Alles siis astub ribosoom ühe sammu edasi ja tema sees on juba uus DNA kood. Protsess kordub ainult selle vahega, et uus DNA kood vajab uut tRNA-d uue aminohappega. Iga sammuga liitub ahelasse üks aminohape vastavalt DNA-koodile. Protsess toimub seni kuni ribosoom jõuab terminaatorini e. lõpetava koodini. Siis ''murdub'' tekkinud valgu ahel ribosoomi küljest lahti.

Mendeli seadused
Menedel tegi katseid hernestega ja jälgis mil viisil pärandub herne värvus. Kasutas kollaseid ja rohelisi herneid.
I kahe homosügoodi monohübriidsel ristamisel avaldub F1 põlvkonnas ainult üks dominantne tunnus (kõik herned on kollased)
II kahe heterosügoodi monohübriidsel ristamisel toimub nende järglaskonnas tunnuste lahknemine suhtes 3:1 dominantsete tunnuste kasuks.
III kahe heterosügoodi dihübriidsel ristamisel päranduvad mõlemad tunnused teineteisest sõltumatult vahekorras 3:1

Meioos on sugurakkude valmimine sugunäärmetes, naistel 2 munasarja, meestel 2 seemnesarja. Meioosil on 4 faasi asemel 8, mis kannavad samu nimetusi mis mitoosil. Kui mitoosil jääb kromosoomide arv samaks, siis meioosil väheneb kromosoomide arv 2 korda ning inimese sugurakku jääb 23 kromosoomi. Seemnerakkude meioos kannab nim. spermatogenees ja see kestab 4-3,5 kuud. Munaraku meioos kannab nim. ovogenees ja kestab minimaalselt 12 aastat ja maksimaalselt 55.
Mitoos on keharakkude paljunemine. Mitoosil on 4 faasi e järku. Ajajärku kahe mitoosi vahel nim. interfaasiks.

Bakterid on eeltuumsed e prokarioodid. Plasmiidide peal paiknevad geenid, mis annavad bakteritele erilisi võimeid. Nt. taluda ekstreemseid tingimusi või lagundada naftat/raskemetalle. Bakterite plajunemine toimub pooldumise teel.
Tähtsus: viivad läbi süsiniku ringet, lagundavad aineid, fotosünteesi käigus tekivad uued orgaanilised ained. Bakterid, kes elavad inimorganismis, sh seedebakterid, kaitsevõimet andavad bakterid nahal. Bakterid, kes midagi toodavad/tooted, mida bakterite abil saadakse, antibiootikumid, piimatooted, hormoonid (insuliin, adrenaliin). Keskkonnapuhastamiseks kasutatavad bakterid.
Patogeensed bakterid põhjustavad haigusi. Salmonelloos, tuberkoloos, tüsenteeria jt soolenakkused.
Viirused ei ole klassikalised elusolendid vaid nad ärkavad ellu alles siis kui satuvad elusorganismi. Geene on kolme sorti:
1. replikatsiooni e. paljunemisgeenid - RNA lõik paljundab ennast
2. struktuurigeenid - RNA lõigud toodavad enda ümber kapsiide
3. regulaatorgeenid - hakkavad tootma eri toksiide.

Mutatsioonid on kromosoomide ja DNA-ga toimunud muutused. Võivad olla pärilikud või mittepärilikud, vastavalt toimumiskohale. Pärilik mutatsioon leiab aset sugurakkudes ja kanduvad edasi järglastele nt. downi sündroom. Mittepärilikud mutatsioonid toimuvad kõikides ülejäänud rakkudes, somaatiline mutatsioon. Ei kandu edasi järglastele ja kestab kuni kandja elab. Mutatsioone põhjustavad mutageenid (nt radioaktiivne kiirgus)
Ulatuse alusel jagunevad mutatsioonid kolmeks:
1. geen e punktmutatsioon - väga sagedane, kuid ei avaldu genotüübid e välimuses
2. kromosoommutatsioon - muutunud on suurem piirkond kromosoomis, muutunud on pool DNA-st. Avaldub alati fenotüübis ja toob kaasa mingi haiguse.
3. genoommutatsioon - muutub kromosoomide arv. Sageli hukutab või toob kaasa väärarengu nt downi sündroom.

Bioloogia ja meditsiin
Haigused jagunevad pärilikkuse alusel kolmeks
1. mittepärilikud haigused:
a) nakkushaigused - gripp, ''täppidega'' haigused, tuberkoloos
b) külmetushaigused - nohu, köha, bronhiit, kopsupõletik, angiin
c) traumad - luumurrud, hambapõletikud, armid, peapõrutused
2. pärilikud haigused - põhjuseks sugurakus toimunud mutatsioon või mõni retsessiivne geen. Downi sündroom, ''happy puppet''
3. päriliku soodumusega haigused - on toimunud mingi muutus sugurakus, kuid selle avalduminie sõltub eluviisist või keskkonnast. nt alkoholism, fenüülgetonoomia (laktoositalumatus)

Darwini teooria käsitleb bioloogilist evolutsiooni e kuidas elusolendid on tekkinud. Tema teooria ütleb et ''kõik olemasolevad liigid on arenenud järk-järgult üksteisest väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Eeldus teooria tekkeks oli ümbermaailmareis purjekal ''Beagle''. See viis ta mõttele, et mujal maailmad on liigid omavahel segunenud ja ühtllustunud, kuid Austraalias on liigid jäänud primitiivseks ja muutumatuks.
Tõendid:
1. Embrüonaalsed tõendid
2. Paleontoloogilised leiud (kivistised) - annavad tunnistust liikidest, kes kunagi elasid, muutusid ja kadusid.
3. Rudimendid ja atarism - rudimendid on kasutud elundidm mis on olnud mingil viisil vajalikud meie eelkäijatele. Atarism on harva esinev üksik otsene loomariigi tunnus.