Bioloogia

Valgusüntees
Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA mokekule, aminohappeid, ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d.
Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. DNA kood määrab ära aminohappe. Aminohape vabaneb tRNA küljest vaid siis kui antikoodon on komplementaarne ribosoomis viibiva DNA koodiga. Alles siis astub ribosoom ühe sammu edasi ja tema sees on juba uus DNA kood. Protsess kordub ainult selle vahega, et uus DNA kood vajab uut tRNA-d uue aminohappega. Iga sammuga liitub ahelasse üks aminohape vastavalt DNA-koodile. Protsess toimub seni kuni ribosoom jõuab terminaatorini e. lõpetava koodini. Siis ''murdub'' tekkinud valgu ahel ribosoomi küljest lahti.

Mendeli seadused
Menedel tegi katseid hernestega ja jälgis mil viisil pärandub herne värvus. Kasutas kollaseid ja rohelisi herneid.
I kahe homosügoodi monohübriidsel ristamisel avaldub F1 põlvkonnas ainult üks dominantne tunnus (kõik herned on kollased)
II kahe heterosügoodi monohübriidsel ristamisel toimub nende järglaskonnas tunnuste lahknemine suhtes 3:1 dominantsete tunnuste kasuks.
III kahe heterosügoodi dihübriidsel ristamisel päranduvad mõlemad tunnused teineteisest sõltumatult vahekorras 3:1

Meioos on sugurakkude valmimine sugunäärmetes, naistel 2 munasarja, meestel 2 seemnesarja. Meioosil on 4 faasi asemel 8, mis kannavad samu nimetusi mis mitoosil. Kui mitoosil jääb kromosoomide arv samaks, siis meioosil väheneb kromosoomide arv 2 korda ning inimese sugurakku jääb 23 kromosoomi. Seemnerakkude meioos kannab nim. spermatogenees ja see kestab 4-3,5 kuud. Munaraku meioos kannab nim. ovogenees ja kestab minimaalselt 12 aastat ja maksimaalselt 55.
Mitoos on keharakkude paljunemine. Mitoosil on 4 faasi e järku. Ajajärku kahe mitoosi vahel nim. interfaasiks.

Bakterid on eeltuumsed e prokarioodid. Plasmiidide peal paiknevad geenid, mis annavad bakteritele erilisi võimeid. Nt. taluda ekstreemseid tingimusi või lagundada naftat/raskemetalle. Bakterite plajunemine toimub pooldumise teel.
Tähtsus: viivad läbi süsiniku ringet, lagundavad aineid, fotosünteesi käigus tekivad uued orgaanilised ained. Bakterid, kes elavad inimorganismis, sh seedebakterid, kaitsevõimet andavad bakterid nahal. Bakterid, kes midagi toodavad/tooted, mida bakterite abil saadakse, antibiootikumid, piimatooted, hormoonid (insuliin, adrenaliin). Keskkonnapuhastamiseks kasutatavad bakterid.
Patogeensed bakterid põhjustavad haigusi. Salmonelloos, tuberkoloos, tüsenteeria jt soolenakkused.
Viirused ei ole klassikalised elusolendid vaid nad ärkavad ellu alles siis kui satuvad elusorganismi. Geene on kolme sorti:
1. replikatsiooni e. paljunemisgeenid - RNA lõik paljundab ennast
2. struktuurigeenid - RNA lõigud toodavad enda ümber kapsiide
3. regulaatorgeenid - hakkavad tootma eri toksiide.

Mutatsioonid on kromosoomide ja DNA-ga toimunud muutused. Võivad olla pärilikud või mittepärilikud, vastavalt toimumiskohale. Pärilik mutatsioon leiab aset sugurakkudes ja kanduvad edasi järglastele nt. downi sündroom. Mittepärilikud mutatsioonid toimuvad kõikides ülejäänud rakkudes, somaatiline mutatsioon. Ei kandu edasi järglastele ja kestab kuni kandja elab. Mutatsioone põhjustavad mutageenid (nt radioaktiivne kiirgus)
Ulatuse alusel jagunevad mutatsioonid kolmeks:
1. geen e punktmutatsioon - väga sagedane, kuid ei avaldu genotüübid e välimuses
2. kromosoommutatsioon - muutunud on suurem piirkond kromosoomis, muutunud on pool DNA-st. Avaldub alati fenotüübis ja toob kaasa mingi haiguse.
3. genoommutatsioon - muutub kromosoomide arv. Sageli hukutab või toob kaasa väärarengu nt downi sündroom.

Bioloogia ja meditsiin
Haigused jagunevad pärilikkuse alusel kolmeks
1. mittepärilikud haigused:
a) nakkushaigused - gripp, ''täppidega'' haigused, tuberkoloos
b) külmetushaigused - nohu, köha, bronhiit, kopsupõletik, angiin
c) traumad - luumurrud, hambapõletikud, armid, peapõrutused
2. pärilikud haigused - põhjuseks sugurakus toimunud mutatsioon või mõni retsessiivne geen. Downi sündroom, ''happy puppet''
3. päriliku soodumusega haigused - on toimunud mingi muutus sugurakus, kuid selle avalduminie sõltub eluviisist või keskkonnast. nt alkoholism, fenüülgetonoomia (laktoositalumatus)

Darwini teooria käsitleb bioloogilist evolutsiooni e kuidas elusolendid on tekkinud. Tema teooria ütleb et ''kõik olemasolevad liigid on arenenud järk-järgult üksteisest väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Eeldus teooria tekkeks oli ümbermaailmareis purjekal ''Beagle''. See viis ta mõttele, et mujal maailmad on liigid omavahel segunenud ja ühtllustunud, kuid Austraalias on liigid jäänud primitiivseks ja muutumatuks.
Tõendid:
1. Embrüonaalsed tõendid
2. Paleontoloogilised leiud (kivistised) - annavad tunnistust liikidest, kes kunagi elasid, muutusid ja kadusid.
3. Rudimendid ja atarism - rudimendid on kasutud elundidm mis on olnud mingil viisil vajalikud meie eelkäijatele. Atarism on harva esinev üksik otsene loomariigi tunnus.