Sammhaaval uue sõjani

Kõigepealt varises kokku Versailles süsteem. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ja asusu uuesti looma lennuväge ning sõjaväelaevastikku, mis seni oli kelatud. Samal aastal otsustas Saarimaa elanikkond referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga.1936. aasta märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarma lepingu täitmisest, see andis märku kavast asuda revideerima Euroopa riikide piire.
Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat.
Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispoliitika.
Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 1938-1939 aastal toimusid NSV Liidu ja Jaapani vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid Nõukogude poole võiduga.
1936. aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuolu juhiks kujunes Fransisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt välhendas 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse.
1. aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur.
13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed Austriasse ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmist, mis sai tuntuks kui anšluss. Selle kinnitamiseks korraldati 4. aprillil 1938 Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele.
Septembris 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel.
Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt segutses selle suunas Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedima, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse.
Hitler võttis Müncheni kokkulepet kui märki lääne nõrkusest. 23. märtsil 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse (Memel). 14. märtsil 1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia.
Hitler pidas demokraatlike riike liiga nõrgaks ega eeldanud, et nad söendavad talle vastu astuda. See oli viga. 31. märtsil 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga, lootes ka teda Saksamaa-vastasesse liitu kaasata.
Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks uut maailmasõda, mistõttu nimetas ta Hitlerit ''revolutsiooni jäälõhkujaks''.
23. augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi ajalukku läinud kui Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Salajases lisaprotokollis jagasid diktaatorid omavahel Ida-Euroopa.

Ühiskonna sidusus (ühiskond, riik, võim, sotsiaalne tõrjutus, peamised ideoloogiad)

Ühiskond

Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit:
*esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused)
*teine ehk erasektor (eraettevõtted)
*kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused)
Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime, kuid elujõuetuks võib osutuda ka erinevusi liigselt rõhutav ühiskond.
Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.

Riik

Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke.
Riigi tunnused:
*Riik on alati seotud võimu teostamisega.
Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
*Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad.
*Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
*Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
Riigi institutsioonid:
*kohus (seadusandlik järelvalve institutsioon)
*seadusandlik ja täidesaatev võim
*keskpank
*järelvalve institutsioonid (riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed)
Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutlustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadav tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.

Riigivõim

Saksa sotsioloog Max Weber on määratlenud võimu kui Võimusuhete eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas inimese või grupi suutlikkust mjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimusuhete eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud.
Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised-oskuded) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega).
Riigivõimu komponendid:
*spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud)
*inimesed, kes on koolitatud valitsusülesannete täitmiseks (riigibürokraatia)
*kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel.

Sotsiaalne tõrjutus

Seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus.
Põhjused ja parandamisviisid:
*töötus - parandamiseks on programmid, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada tööotsijate konkurentsivõimet, mõjutada tööandjaid, et nad oleksid huvitatud töötajate koolitamisest ning väiksema jõudlusega inimeste töölevõtmisest.
*erivajadus või kuulumine vähemuse rühma - parandamiseks peab meestele ja naistele maksma samaväärse töö eest võrdset palka, riigi põliselanikest töötajat tuleb kohelda samaväärselt kui immigranttöölisi, jne.
*piirkondlikud tulu- nin infrastruktuuri erisused - parandamiseks on riiklikud toetusprogrammid äärealade parandamiseks.

Peamised ideoloogiad

Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust.
Parempoolne liberaalne režiim pooldab madalaid ja võrdelisi makse või nõrgalt astmelisi makse. Liberaalne heaolumudel pakub toetust vaid vaestele ja pensionieas inimestele. Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. Heaolu eest vastutab igaüks ise. Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik.
Konservatism on liberalismi vastand. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rashuvslusele ja kristlikule moraalile.
Heaolumudel orienteerub töötavatele inimestele kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Sotsiaaltoetuste suurus sõltub töötaja maksude suurusest sotsiaalkindlustusele. Heaolu eest vastutab inimene ise. Peremudeline eelistatakse vanamoodsat suhtumist, kus naises nähakse pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul.
Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.
Heaolumudel on orienteeritud kõigile olenemata sotsiaalsest staatusest. Sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud olenemata sissetulekust. Kõrged riiklikud maksed on selleks, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensioniteks, abirahadeks ja lastetoetusteks.

Kultuurilugu

Renessanss

Piibel jaguneb kaheks - Vana ja Uus Testament. Vana Testament on juudi piibel. Algab Genesisega ehk maailma loomisega.

*Renessanss algas maadeavastustega, mis muutsid maailma inimesele avaramaks ja kummutasid keskaegseid arusaamu.
Kolumbus - avastas Ameerika
Vasco da Gama - avastas India meretee
Americo Vespucci - Ameerika
F. Magalhaes - tõestas ümbermaailmareisiga, et maakera on ümmargune.
*maadeavastused käivitasid koloniseerimise võidujooksu ja sõjad kolooniate pärast.
*Algas reformatsioon (16. saj), mis viis läänerooma katoliku kiriku lõhenemise ja sellega kaasneva verise võitluseni (vastureformatsioon ja ususõjad)
*Kultuuris, teaduses ja kunstis toimusid muudatused. Johann Gutenberg avastas trükikunsti, ladina keele kõrval tulid kasutusele paljud teised keeled, tekkis tõlkekirjandus, levis lugemis- ja kirjaoskus.
*Renessanssi ajal oli kolm kuulsaimat kirjanikku Itaalias : Petrarca (''Secretum'' ; ''Järeltulijatele''), Boccaccio (''Dekameron'') ja Dante (''Jumalik komöödia''). Kõik olid pärit Firenzest.
*15. sajandi algul puudus ühtne Itaalia, lisaks territoriaalsele killustatusele oli Itaalia jagunenud ilmaliku (keisrid) ja võimu (paavst) vahel.
*Põhja-Itaalia rikkad linnad olid suhteliselt autonoomsed. Kaks rikkaimat linna olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust.
*Maailmavaateks kujunes humanism - isiksuse vaba areng. Inimese hindamise kriteeriumiks kujunesid inimese isiklikud omadused.
*muutused toimusid ka moraalis: keskaegsete rüütliromaanide nn õigete vahendite valimise ideoloogia asendus renessanssi põhimõtte ''eesmärk pühendab abinõu''
*uue ideoloogia kangelaseks kujunes Taavet, kelle võit koljati üle polnud eriti rüütellik.
*renessanss
14. sajand - eelrenessanss
15. sajand - vararenessanss
16. sajand - kõrgrenessanss
*Itaalia linnades tegutses 15. sajandil tuhandeid kunstnikke, uutmoodi maalikunsti arenemise keskuseks kujunes Firenze
*levis peamiselt freskotehnika. Neid loodi kirikute jaoks.
*15. sajandi teisel poolel tulid kasutusele õlivärvid (Madalmaadest)
*tsentraalperspektiiv (15. sajandi keskel) - valguse ja varjude suunamisega luuakse ruumilisuse kujutlus.

*kunstielu hakkas ikka rohkem koonduma Roomasse. 16. sajandi alguses kujunes Roomast tähtsaim kultuurielu keskus.
*16. sajandi alguse kunsti nimetatakse kõrgrenessanssiks. See pole vararenessanssi tipp, pigem uute eesmärkide ja rõhuasetustega kunst.
*kunstnikke hakati vastandama nn tavaliste inimestega.
*kui keskaegse mentaliteedi järgi oli vaid jumal looja, siis nüüd hakati loojateks pidama ka geniaalseid kunstnikke.
*ühiskonna selline arusaam sünnitas kunstnikke individualismi, auahnust ja eneseteostuse tahet.

*manerism on Itaaliast alguse saanud kõrgrenessanssi ja baroki vaheline kunstisuund, mis eksisteeris umbes 1520-1600.
Manerism avaldus nii maalikunstis, skulptuuris kui arhitektuuris.
Manerism levis ka Hispaaniasse ja Madalmaadesse (Madalmaades tunti manerismi romanismina)
*manerism oli renessanssist erinevate taotlustega ja teises poliitilises situatsioonis sündinud kunst.
*manerismi iseloomustavad:
-renessanssi ilmalikkus, selgus ja harmoonia on asendatud müstika, rafineerituse ja kunstlike effektidega.
-maalikunstis on iseloomulikud väänlevad, üksteise haardes olevad ja üksteisega põimunud inimkehad.
-kehad peaga võrreldes proportsioonidest väljas.
-peenutsev ilustamine ja elegantsuse taotlemine.

Sandro Boticelli (u. 1445-1510)

*Firenze 15. sajandi teise poole tuntuim kunstnik
*oli Medicite soosik, liikus nende õukonnas
*suhtles kõrgharitlastega, huvitus antiigist
*maalidel näivad kujutatud isikud lendlevat, ruumilisus pole talle oluline
* "Kevad"
"Veenuse sünd"
"Kristuse leinamine"
*loomingu lõpp-perioodil saab valdavaks kristlus


Leonardo da Vinci (1452-1519)

*tegutses Firenzes, Milanos ja Roomas
*elu kaks viimast aastat Prantsusmaal.
*töötas Milano hertsogi sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana. Palju tehnilisi visandeid säilinud.
*Tegeles maalikunsti, skulpuuri ja arhitektina. Oli andekas insener.
*kasutas Sfumaatot (ähmaselt, häguselt) - pehmed värvus- ning sujuvad valguse ja varjuüleminekud.
*"Madonna kaljukoopas" - peetakse esimeseks kõrgrenessanssi maaliks
"Püha õhtusöömaaeg" - mõõtmetelt suurim


Tizian (Tizian Vecellio) (... - 1576)

*"Maarja taeva minek"
"Kristuse ristimine"
"Urbino Venus"
"Karl V portree"


Raffael (Rafaello Santi) (1483-1520)

*tegutses Firenzes ja Roomas (Vatikanis). Tuntud on Raffaeli (ma)donnapildid,
*Maalidel on kompositsioon sümmeetriline või kolmnurkne (keskel kõrgem figuur)
*Detailidesse eriti ei süvene.
*Raffaelil oli palju jäljendajaid.
*"Madonna Tempi"
"Madonna della Tenda"
"Ateena kool"