Kultuuriajalugu

1.Linnused
Linnused olid kaitseotstarbega ehitised. Linnuseid mitut tüüpi.
*Neemiklinnused: kasutatud maastikku, müür lookleb piki mäenõlvakut
*Tornlinnus: mõeldud väiksematele kaitsemeeskondadele, lao otstarve. Tornlinnus võis olla ka vasalli elamu. (Paide tornlinnus, hävis II maailmasõja ajal)
*Kastell-linnus: nelinurkne, müüriga piiratud ala (Narva, Tallinn, Rakvere, Põltsamaa)
*Segatüüpi: torn- ja kastell-linnuseid ümbritsesid eeslinnused ja vallikraavide süsteem
*Konvendihoone: ordurüütlite elupaik nelinurkse sisehoovifa mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Traditsioon pärineb Preisimaalt 14. Sajandil. Konvendihoone oli tavaliselt kolmekorruseline:
1.korrusel majapidamisruumid
2.korrusel kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid
3. korrusel kaitsekorrus
13. sajandil ümbritseti müüriga 7 ha suurune ala linnuse ümber. Selle sisse jäid toomkirik, piiskopi ja vasallide elupaigad. Tekkis Tallinna Suur Linnus. Linna müüri ei ehitatud korraga: 14.sajandist alates ehitati müür kõrgemaks ja paksemaks (suurtükid), lisati torne, kindlustati väravaid (Pikk tänav). Ehitati suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareta.
Tallinnas oli keskaja lõpus 2,35 km müürist ja ligi 50 tornist koosnev kaitsemüür (tänapäeval on järgi 2/3 müürist ja 26 torni). Suur linnus hävines suures osas 1684. aasta tulekahjus.

2.1 Romaani kunst
Romaani kunst oli esimene feodaalajastu kunstistiil, mis kestis 10. – 12. Sajandini. Kirikute peamine tüüp oli basiilika (kolme või enama lööviline piklik hoone). Tunti roomlaste kaarte ja võlvide ladumist. Arenes ümarkaar akendel ja ustel. Romaani stiil hakkas kirikuhoonet ühendama tornidega (kaks läänes sissepääsu juures, üks piki- ja põikhoone ristumiskohas.) Romaani kirikud on massiivsed, paksude seintega ehitised. Võlve hoidsid üleval 4- ja 8-nurksed postid ehk piilarid. Kaartest ja sammastest käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu. Erinevalt varasemast basiilikast ehitati nüüd eraldi kooriruum. Basiilika kujunes ladina risti kujuliseks pikihooneks ja transeptiks ehk põikhooneks. Portaalid arenesid kas läänepoolses osas või pikiküljel.
Skulptuur kuulus lahutamatult kiriku juurde. Kohmakad ja ebaloomulikud.
Reljeefid piiblisündmustest ja pühakulegendidega. Iga tegelane tunti ära mingi tunnuse või sündmuse järgi. Enim kaunistati kirikute portaale ja fassaade.
Maalid on tänaseks hävinud või kaotanud oma algse värvi. Kujutatavad on naiivselt tõsised ja varjudeta.
Vitraažid – värvilisest klaasidest aknad tinaraamides.
Bayeax’ vaip – 70 meetrit, kujutab William Vallutaja Inglismaa retke.
Kõrgeima taseme saavutas Romaani kunst Prantsusmaal.

2.2 Gooti kunst
Nimetus tuleb germaani hõimunimetusest gootid (barbarite, metslaste stiil), kuid sellel pole gooti kunstiga mingit pistmist.
Gooti stiili arengule aitasid kaasa linnade areng ja kaupmeeste ning käsitööliste arvu kasv.
1)Varagootika (12. – 13. Sajand) Notre Dame
2)Kõrggootika (1200 – 1400) Chartesi katedraal, Reims ja Amiems
3)Hilisgootika (16. Sajand)
Kloostri kirik ehitati ümber eesmärgiga seda kaunimaks muuta, et meelitada juurde rohkem palverändureid ning ühtlasi suurendada kuningavõimu ja selle autoriteeti.
Ümberehitamine meeldis paljudele ja seda hakati jäljendama. Hakati ehitama teravkaarseid aknaid ja uksi. Kirikud lakkasid olemast massiivsed ja hakkasid tõusma taeva poole. Kesklöövi kõrgus kasvas, külglöövid väga madalad ja kitsad. Värvilisest klaasist suured ja tihedad aknad täidavad pea kogu seina. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkulöödud kimpe. Piilarite poolsambad hargnevad üleval, võlve toetavateks raieteks. Tugedeks ehitati veel tugipiilarid, nende vahele tugikaared. Gooti kiriku konstruktsioon meenutab hiigellooma skeletti. Põhikujult ikka ladina risti kujuline.

3. Kindluskirikud
Kindluskiri on kirik, mille üks oluline funktsioon on lisaks religioossete riituste läbiviimise kohaks olemisele ka arvestatava militaarse ülesande täitmine. Kaitsefunktsioonidele viitavad kiriku juures vähesed kõrgel asuvad aknad, müüritrepid.

4. Eesti kirjakeelte ja grammatika areng
16. sajandil alanud reformatsiooni tõttu oli vaja kiirelt eestikeelseid tekste, mida esialgu hakkasid kasutama peamiselt vaimulikud. Kiiresti läks vaja ka katekismust ja luuleraamatuid.
Uus keelesituatsioon ebavõrdsustas teatud mõttes rahvaid (saksa keel sai eelise, sest piibel ilmus saksa keeles kiiremini kui eesti keeles)
Luterlikes maades, sealhulgas ka Eestis, tekkisid usutekstide tõlkimise ja trükkimisega seoses kirjakeeled.
Esimene eestikeelne raamat oli 1535. Aastal ilmunud Wanradti ja Koelli katekismus, mille 11 säilinud lehekülge avastati alles 1920. Aasta lõpus Tallinnas. Keelekasutus on puine ja võõrapärane
*palju võõrtähti
*astmevahelduse ja sihitise viga
*palju huvitavaid sõnu
*tähtis allikas eesti keele ajaloo uurimisel
16. sajandil hakkas Eestis kujunema kaks kirjakeelt:
-põhjaeesti e. Tallinna kirjakeel
-lõunaeesti e. Tartu kirjakeel
Põhjuseks oli Eesti jagunemine mitme võimu vahel: Põhja-Eesti oli Rootsi valduses, Saaremaa oli Taani valduses ja Lõuna-Eesti oli Poola valduses. 1629 läks Lõuna-Eesti ja 1645 Saaremaa Rootsile.
Et Piiblit tõlkida on vaja keeli hästi tundma õppida. Paljude Euroopa keelte puhul on misjonärid olnud esimesed, kes nende keeltega tegelnud. Eesti misjonilingvistika eredamateks näideteks on esimesed eesti keele grammatikad, mis sel perioodil ilmus tervelt seitse. Seitsmest grammatikast olid kuus põhjaeesti ja üks lõunaeesti keele grammatika.
Põhjaeesti: Heinrich Stahl, Anton Thro Helle, August Wilhelm Hupel jt.
Lõunaeesti: Johannes Hutslaff.

4. Reformatsioon Eestis
Eestisse jõudis reformatsioon 1524 (Tartu) ja 1525 (Tallinn). Tartus ja hiljem Tallinnas juhtis usupuhastust Lutheri õpilane Hermann Marsow. 1525 oli nii Tartus kui Tallinnas palju rüüstamisi (Toomkirik, Niguliste). 1526. Aastaks olid Eesti linnad juba protestantlikud. Talupojas olid reformatsiooni suhtes passiivsed, ilmselt oli ristiusk neile veel võõras. Katoliiklik Liivi Ordu ja piiskob säilisid esialgu. Kehtestus nn. Usurahu, mis lubas järgida nii katoliiklikut kui luterliku usutunnistust. Verised sõjad olid aga veel ees. Luteri kirikus sai tähtsaimaks jutlus (pühakirja mõne lõigu lahti seletamine), mis katoliku kirikus polnud kaugeltki esikohal – seal olid missad ladinakeelsed, ka rituaalidel ja tseremooniatel oli tähtis koht. Korraga oli kiiresti vaja eestikeelseid tekste, mida esialgu kasutasid peamiselt vaimulikud. Kiiresti läks vaja ka katekismust ja luuleraamatuid.

5. Renessanssi üldiseloomustus
Renessanssi sünnimaa on Firenze, Itaalias.
16. sajandil alguse saanud uut laadi kunsti tekke ajal puudus ühtne Itaalia – territoorium oli jaotatud erinevate valitsejate vahel. Lisaks territoriaalsele killustatusele oli Itaalia jagunenud keisri ja paavstivõimu vahel. Põhja Itaalia rikkad linnad olid suhteliselt autonoomsed. Kaks rikkaimat linna olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse kujunemiseni. Põhja-Itaalia jõukate autonoomsete linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa ja naturaalamajandusega looritatud kultuurist. Linnade kunst hakkas kujutama inimese meelelisust. Renessanssiajastu kultuuri iseloomulikuks jooneks kujunes inimese enesetadvus mis vastandas end keskaja mõttelaadile. Antiikaega hakati suuresti väärtustama, selle kultuuripärandi uurimine sai popiks. 1435. Vallutasid türklased Konstantinoopoli ja sealt pages Itaaliasse suur hulk kunstnikke, kes tõid endaga kaasa antiikkreeka kunsti pärandit.
Maailmavaates kujunes humanism – isiksuse vaba areng. Inimese hindamise kriteeriumiks kujunesid inimese isiklikud omadused. Muutused toimusid ka moraalis: keskaegsete rüütliromaanide nn õigete vahendite valimise ideoloogia asendus renessanssi põhimõtte ’’eesmärk pühendab abinõu’’. Uue ideoloogia kangelaseks sai Taavet, kell võit koljati üle polnud eriti rüütellik. Antiikaja paganluse ei läinud siiski nii kaugele, et sattunuks vastuollu katoliku kiriku kaanonitega.
14.sajand – eelrenessanss
15.sajand – vararenessanss
16.sajand – kõrgrenessanss
Renesanssi kirjanikke: Fransesco Petrarca (Laura, ,,Riimid’’), Giovanni Boccaccio (,,Fiametta’’, ,,Decameron’’), Dante Alighieri (,,Jumalik komöödia’’).
Renessanssi kunstnikke: Sandro Botticelli (,,Veenuse sünd’’ , ,,Kristuse leinamine’’), Tizian (,,Maarja taevaminek’’ , ,,Kristuse ristimine’’), Raffael (,,Madonna della Tenda’’ , ,,Ateena kool’’)

6. Haridus Rootsi-aegses Eestis
Rootsi võimud pöörasid haridusele suurt tähelepanu, sest lugemis- ja kirjutamisoskus tõid inimese jumalasõnale lähemale ning aitasid tõrjuda paganlikku usku. Hariduse parandamise plaane pidas rootsi keskvõim juba 1620. Aastail, aga baltisaksa mõisnikud olid vastu. Haridust Eestis hakkas 1629 koordineerima kindralkuberner Johan Skvtte, kes
-1630 avas Tartus jesuiitide kooli hoones gümnaasiumi (1632 ülikooli)
-1631 avas Tallinnas gümnaasiumi
1630. aastail pidi iga kirikukoguduse juures töötama kösterkooliõpetaja. Levis ka koduõpe. 1641. ilmus esimene Eesti aabits (nn Ikeringi aabits). 17. Sajandi lõpuks oli Eestis kujunenud juba esmane talurahvakoolide võrk.
Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. Oktoobril 1632. Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel, oli neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond.

7. Piibli tõlkimine eesti keelde
Piibli tõlkimine kerkis päevakorda 17. Sajandil Rootsi võimude initsiatiivil. Piiblit tõlgiti korraga kahte eesti keelde: Liivimaal (lõunaeesti) ja Eestimaal (põhjaeesti).
Tõlkimisega seotud probleeme oli mitmeid:
-kas tõlkida heebrea, kreeka, ladina või saksa keelest?
-milline eesti murre võtta tõlke aluseks?
-kuidas täiendada sõnavara?
-millist kirjaviisi kasutada?
-kes pastoritest nende ülesannete täitmiseks sobivad?
Tõlkimist alustati uuest testamendist. Puudus üksmeel valminud tõlkeosade keele osas. Mitu korda alustati uuesti. Tõlkimist segasid Eesti pinevad poliitilised olud (Rootsi ja Venemaa sõjad). Piibli tõlkimine kulges hoogsamalt Liivimaal (Lõuna-Eesti).
1686 ilmus lõunaeesti ehk tartukeelne ,,Wastne Testament’’
Põhja-Eestis läks tõlkimine aeglasemalt ja katkes Põhjasõja ajal (1700 – 1721) hoopis. Põhjasõja ajal kolmandik tõlkijatest suri katku, kolmandik põgenes Rootsi vägedega Rootsi ja kolmandiku tapsid Vene väed.
1715 ilmus põhjaeesti ehk tallinnakeelne ,,Uus Testament’’
Täieliku piibli tõlkijaks sai Anton Thor Helle, ilmselt parim eesti keelt oskav pastor 18. Sajandil.

8. Barokk üldiselt. Barokk Eestis
Barokk sündis Itaalias 16. Sajandi lõpus, 17. Sajandil levis ka mujale ja sai valitsevaks stiiliks. Nimetus tuleb portugali keelest; korrapärane poolümmargune pärlkivi; algselt juveliiri mõiste. Barokile kui stiilile on iseloomulik hoogsus, liikuvus, kirg, tunnete ülepaisutus, teatraalsus, üllatavus, ebatavalisus. Barokk vastandus renessanssi harmoonilisusele. Barokk-kunsti tundeküllasust püüdis roomakatoliku kirik kasutada rahvahulkade meelitamiseks, oma populaarsuse levitamiseks. Mõiste barokk tuli kasutusele 19. Sajandil, 17. Sajandi kunsti ja arhitektuuri pilkenimetusena. Barokk oli iseloomulik feodaalsetele ja katoliiklikele maadele (Hispaania; Itaalia) kodanlikes maades ei juurdunud (Madalmaad; Prantsusmaa)
Eestis on baroki mõjutusi vähe. Mõjutusi sai Eesti Rootsil. Kõige barokksem linn on Narva. Sellegipoolest on mõned baroki ehitised Eesti: Kadrioru park ja loss (Niccolo Michetti, Itaalia kunstnik).

9. Rokokoo üldiseloomustus. Rokokoo Eestis.
Rokokoo kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas 1730-1780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enam levinud Prantsuse õukonnas.
Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja lihtsaid hooneid – eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistusest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnas ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegi ruumi mängutoosilikuks. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit.
Eestis on Rokokoo näide Põltsamaa lossi rokokoostiilis sisekujundus.

10. Valgustusajastu mõjutused Eestis. J. G. Von Herder
18. sajand ehk valgustusajastu tõi Euroopasse uue mõtteviisi: HARIDUS, TEADMISED JA TEADUS on inimesele tähtsad. Ka lihtrahvast on vaja harida, kuna sellest oleneb kogu ühiskonna areng.
Valgustusideed kujunesid juba 17. Sajandi inglise, prantsuse ja saksa filosoofias ja teaduses. Valgustusideed olid areneva kodanluse ideoloogia, mis oli suunatud feodalismi vastu. Valgustajad kritiseerisid kirikut (saavutused teaduses kõigutasid varasemaid arusaamu universumist ja inimesest), kuid ei eitanud seda. Eestit (siinseid baltisakslasi) mõjutasid saksa valgustajad, eelkõige Leibniz ja Herder.
Johann Gottfried von Herder (1744-1803) väärtustas rahvaloomingut ning pidas seda vajalikuks koguda ja uurida. Ta oli 1764-69 Riias õpetaja ja pastor, tutvus Läti ja Leedu rahvaluulega, tutvustas seda Saksamaal. Herder arvas, et rahvaluule mõjutab kirjandust. 1778 avaldas antoloogia ,,Vorklieder’’, milles teiste hulgas avaldas ka 6 (teises trükis 7) eesti rahvalaulu tõlget. Ta oli Eesti rahvalaulud saanud August Wilhelm Hupeli kaudu.

11. Rahvuslik liikumine Eestis
Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede ,,Perno Postimees, ,,Eesti Postimees’’ ja ,,Sakala’’ ilmuma hakkamine, seltside ,,Vanemuine’’ ja ,,Estonia’’ loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine ja Eesti eepose ,,Kalevipoeg’’ ilmumine.
See on rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Sai alguse 19. Sajandil, hoogustus eriti 1860. aastail. Eesti rahvuslik liikumine avaldus 1860. – 70. aastail majanduslikus ja kultuurilises murrangus. Majanduse ja soitsiaalsete muutuste tagajärjel tõusis eestlaste hulgas esile rahvakihte, kes olid saavutanud majandusliku iseseisvuse ja kelle seas kujunes rahvsulik ärkamine. Kõige elavamalt osalesid rahvuslikus elus haritlased (peamiselt rahvakooliõpetajad). Rahvusliku liikumise peamine leviala oli algul Lõuna-Eesti, eriti Viljandimaa. Rahvuslikule liikumisele rajas teed J. V. Jannsen, kes toimetas ajalehti ,,Perno Postimees’’ ja ,,Eesti Postimees’’. Tema kõrvale tõusis rahvusliku liikumise juhiks J. Hurt, kes oli tegev Eesti Aleksandrikooli peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. Hurt oli emakeelse kooli põhjendaja, haridustöö korraldaja ja rahvaluule kogumise algataja. 1860. Aastail tekkis mitmel pool eesti haritlaste ja ärksamate talunike rühmitisi, Võrus tegutses arst F. R. Kreutzwald, Peterburis maalikunstnik J. Köler, Viljandimaal kooliõpetajaid ja talopoegi. Rahvuslik liikumine hoogustus C. R. Jakobsoni tegevusega, eriti ajalehe ,,Sakala’’ asutamisega. Sel ajal tegid Hurt ja Jakobson koostööd.

12. Bernt Notke (1435-1504)
Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. Tema tuntuim teos on ,,Surmatants’’ Lübecki Maria kirikus, mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Sarnase, osaliselt säilinud teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.
Tema valmistatud on ka Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltar (1483)
Notke töid on ka Hollandis, Taanis ja Norras, sealhulgas altar Trondenesi kirikus Harstadi lähedal. Samuti on märkimisväärne Stockholmi vanalinnas Suurkirikus asuv skulptuurigrupp ,,Püha Jüri ja lohe’’. Samas vanalinnas, Österlånggatanil asub skulptuurigrupp ,,Püha Jüri ja lohe’’.
Bernt Notkest on Jaan Kross kirjutanud jutustuse ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus’’.

13.Klassitsism
Klassitsism on 16. – 19. Sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks.
Eesti kirjanduses on klassitsismi mõjusi märgata K. J. Petersoni luules. Arhitektuuris esindavad Eestis klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.

14.Johann Köler (1826-1899)
Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.

15.Jakob Hurt
Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Juba üliõpilasena alustas ta ühiskondlikku tegevust Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 1872-81 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. 1880. Aastate algul taganes ühiskondlikkust tegevusest ja pühendus teadusele.
Jakob Hurt on eesti 10 kroonisel rahatähel.

16. Hermen Rode
Põhja saksa maalikunstnik. Tema looming on põhitoonilt lüüriline ja kuulub nn hilisgooti idealismi, ilmne on oma aja Madalmaade maalikooli mõju. Kõik teosed on Rodele omistatud stiilianalüüsi põhjal. Tema teoste hulka kuuluvad Tallinna Niguliste, Lübecki Luuka ja Greverade altar (viimane hävines 1942)

17. Bengt Gottlieb Forselius
Soome päritolu vaimulik. Tema isa oli 1638-41 Tallinna toomkiriku kooli rektor ja Toomkiriku õpetaja ning aastast 1641 Harju-Madise ja Risti pastor. Kogus rikkalikult andmeid eestlaste uskumuste ja kommete kohta, millest osa andis omapoolsete lisandustega ja oma nime all trükki J.W. Boecler (,,Der Einfältigen Ehsten Abergköubische Gebräuche, Weisen und Gewohnheiten’’). Raamat keelati vaimuliku kohtu otsusega ja hävitati (säilinud 2 eksemplari), hiljem on seda 1848 F. R. Faehlmanni, 1854 F. R. Kreutzwaldi ja eesti keeles 1915 J. Jõgeveri toimetusel (,,Lihtsate eestlaste ebausu kombed, wiisid ja harjumused’’) uuesti avaldatud.

18. Keskaegsed ehitised Eestis
13. sajandi esimesel poolel oli Eestis valitsev romaani stiil, 13. Sajandi kolmandal veerandil varagootika, 13. Sajandi lõppveerandist kõrggootika ja 14. Sajandi keskpaigast 16. Sajandi esimene veerandini hilisgootika. Viimast ajajärku peetakse Tallinnas ja Tartus Eesti keskaja ehituskunsti õitsenguks.
Koos ristisõdijatega jõudis 13. Sajandi algul Eesti alale sakraal- ja linnuseehitus, milleks kasutati seni vähe tarvitatud kivi (pae- ja põllukivi) ning uusi ehitusmaterjale (tellist ja lupja) ja –konstruktsioone. Enim on ehitatud keskajal linnuseid ja kirikuid.
Linnusetüüpidest oli 13. Sajandil peamine loodusesse sobituv vaba kavatisega kaitseehits. Tornlinnuseid ehitati 13. – 14. Sajandil ka pidevaks elamiseks. 15. – 16. Sajandil rajati neid kaitseväravateks ja väikesteks läänilinnusteks. Oli ka nelinurkse põhiplaaniga ringmüürlinnuseid ehk kastelle (Tallinna ordulinnus, Põltsamaa linnuse algkavatis). 13. Sajandi alguses ja 14. Sajandil ehitati Saksa Ordu linnustele iseloomulikke konvendihooneid (Tallinnas, Viljandis, Narvas, Pärnus, Põltsamaal, Kuressaares).
Esimesed kirikud, mis ehitati 13. Sajandi esimesel poolel, olid enamasti puust, Saarmaal ka kivist. Aja jooksul asendati puust kirikud kivihoonetega. 13. Sajandi ühelööviliste kirikute hulgas on 2 põhitüüpi: lühikese pikihoonega, tsitserlaste ehituskunsti järgiv ja pikaks venitatud pikihoonega, Taani dominiiklaste kloostri arhitektuuri jäljendav kirikutüüp (Tallinna toomkirik).
Keskaja ehitisi Tallinnas: Tallinna ordulinnus, konvendihooned, Tallinna toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik, Pühavaimu kirik, Mihkli kloostri kirik.
Jõukais kaubalinnades (peamiselt Tallinnas ja Tartus) ehitati ka ühiskondlikke hooneid, elamuid, aitu ja veskeid. Esindushoonetel – Tallinna raekojal (1404), Suurgildi ja Oleviste Gildi hoonel (1422) – on kahelööbiline saal, polügonaalsed piilaris ja lihtsad konsoolid. Tallinna tuntuimad ehitusmeistrid olid Andreas Kulpesu, Ghercke, Hans Kotke ja Pirita kloostri kavandaja Heinrich Swalberg. Tavaline Tallinna elamu kujutas endast otsapidi tänava ääres seisvat viilmaja, mille põhiruumid olid suure mantelkorstenköögiga eeskoda (diele) ja väiksem, kuuma õhuga köetav elutuba (dörnse); ruumikat keldrit ja katusekorruseid kasutati laoruumidena. Tallinna gootika kunstiline mõju ei piirdunud ainult Eesti paekivialaga, vaid ulatus ka Rootsi, Soome ja Novgorodi.

19. Impressionism
Impressionism oli 19. Sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. Aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.
Vool sai nime Claude Monet’ maali ,,Impression, soleil levant’’ (,,Impressioon. Tõusev päike’’) järgi. Sõna ’’impressionism’’ laskus kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.
Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii, et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.
Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.
Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi.
Impressionism jõudis Eesti kirjandusse 20. Sajandi alguses. Loodi rühmitus Noor Eesti (1905-1916) ja rühmitus ,,Siuru’’ (1917-1919). Friedebert Tuglas kirjutas impressionistlikke novelle (kogud ,,Kahekesi’’ ja ,,Õhtu taevas’’). Marie Under kirjutas impressionistlikku noorusluulet (,,Siuru’’ aegne looming), tema poolt on avaldatud luulekogud ,,Sonetid’’, ,,Sinine puri’’ ja ,,Eelõitseng’’. Underi luule teemadeks olid armastus ja loodus. Luuletused olid rõhutatult naiselikud. Lugejaod šokeeris tema meelelise armastuse kirjutamine. Luuletuste vorm oli klassikaline, eelkõige sonetid.