Margaret Thatcher - sai 1979 aastal Suurbritannia peaministriks ning viis oma otsused ellu karmikäeliselt ning vastasseisust hoolimata. Sellega teenis ta ära hüüdnime Raudne Leedi. Tema tegevus muutis ta ebapopulaarseks, kuid sellegipoolest valiti ta korduvalt tagasi ametisse. Tema edukuse põhjuseks olid karmide reformide positiivsed tagajärjed. Oma otsustavust oli Thatcheril võimalus demonstreerida Falklandi kriisis 1982. aastal.
Ronald Reagan - USA president alates 1981. 1984. aastal valiti ta suure ülekaaluga uuesti presidendiks.
1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet, mistõttu kadus uuenduslikkus.
1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem end ammendanud ja selle päästis vaid juhus, kui mujal oli naftakriis, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Kuigi NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga.
Elatustaseme langus ning suurenev mahajäämine arenenud maailmast tekitasid rahulolematust. Defitsiit oli muutunud püsivaks, see viis korruptsioonini.
Oma pahameelt nõukogude süsteemi üle söandasid väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid, kelle esimeseks aktsiooniks oli protest sissetungi vastu Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga.
27. detsembril. 1979 tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri.
1978 aastal valiti Roomas uueks paavstiks endine Krakovi peapiiskop kardinal Karol Wojtyla, kes võttis endale nimeks Johannes Paulus II. Ta kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ning kutsus neid üles hirmust üle saama. 1981. aastal sooritati paavstile Roomas atentaat mille uurimisel jõuti Bulgaaria salateenistuseni ning sealt KGB-ni.
13. detsembril 1981 kehtestas kindral Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõppenuks.
1985. aasta märtsis sai NLKP Keskkomitee partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Tema eesmärk oli käsumajanduse ja impeeriumi päästmine.
Perestroika on Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm. Sellele oli omane senisest suurem liberaalsus ning vabadus, mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu, samuti eraettevõtluse teatav tekkimine ja kaasamine, mis varem oli pea täiesti keelatud.
Glasnost oli 1985. aastal Mihhail Gorbatšovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika. See tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja kompartei kontrolli kärpimist ajakirjanduse üle. Tsensuur lõdvenes, kajastama hakati NSV Liidus juhtuvaid negatiivseid nähtusi, näidati kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrd propaganda kui teabevahendid.
Ronald Reagan - USA president alates 1981. 1984. aastal valiti ta suure ülekaaluga uuesti presidendiks.
1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet, mistõttu kadus uuenduslikkus.
1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem end ammendanud ja selle päästis vaid juhus, kui mujal oli naftakriis, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Kuigi NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga.
Elatustaseme langus ning suurenev mahajäämine arenenud maailmast tekitasid rahulolematust. Defitsiit oli muutunud püsivaks, see viis korruptsioonini.
Oma pahameelt nõukogude süsteemi üle söandasid väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid, kelle esimeseks aktsiooniks oli protest sissetungi vastu Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga.
27. detsembril. 1979 tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri.
1978 aastal valiti Roomas uueks paavstiks endine Krakovi peapiiskop kardinal Karol Wojtyla, kes võttis endale nimeks Johannes Paulus II. Ta kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ning kutsus neid üles hirmust üle saama. 1981. aastal sooritati paavstile Roomas atentaat mille uurimisel jõuti Bulgaaria salateenistuseni ning sealt KGB-ni.
13. detsembril 1981 kehtestas kindral Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõppenuks.
1985. aasta märtsis sai NLKP Keskkomitee partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Tema eesmärk oli käsumajanduse ja impeeriumi päästmine.
Perestroika on Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm. Sellele oli omane senisest suurem liberaalsus ning vabadus, mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu, samuti eraettevõtluse teatav tekkimine ja kaasamine, mis varem oli pea täiesti keelatud.
Glasnost oli 1985. aastal Mihhail Gorbatšovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika. See tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja kompartei kontrolli kärpimist ajakirjanduse üle. Tsensuur lõdvenes, kajastama hakati NSV Liidus juhtuvaid negatiivseid nähtusi, näidati kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrd propaganda kui teabevahendid.
No comments:
Post a Comment